Äsja avaldas OECD ülevaate Soome majanduse tänasest olukorrast
ja andis soovitused vajalike reformide
tegemiseks. Soome on Eesti suurim kaubanduspartner ja igas mõttes lähedane. Nii
nagu läheb Soomel, läheb paljuski ka meil.
Mida siis OECD ülevaatest silma hakkab?
Eelnevatest aegadest tuntud innovaatilisel ja jõukal Soomel
ei ole viimasel kümnendil nii hästi läinud. Majanduse konkurentsivõime ja
tootlikkus ei ole sellised, mille üle uuel sajandil uhkust tunda; heaolu ja
helde sotsiaalsüsteemi kestmine muutub üha raskemaks. Soomes on rikkust ja ressurssi võrreldes
Eestiga kogunenud küll oluliselt rohkem, aga probleemid on meiega üsnagi
sarnased.
Soome majandus kasvab mõnevõrra aeglasemalt kui Eestis, aga
ikkagi heas tempos ehk 2-3% aastas. Inflatsioon
on aga 2 korda madalam kui Eestis ehk 1-2% aastas. Tööpuudus on aga palju kõrgem,
olles 9% tasemel. See on kaks korda kõrgem kui Eestis. Aga ikka minnakse
siitmailt ülelahe paremat palka püüdma!
Soome tööturu olukord on üsna sarnane Eestiga - töötegijad vananevad kiiremini kui tulevad
noored peale. Aga üldiselt on Soome ikka veel kasvava rahvastikuga riik, kuhu
küll suure panuse annavad sisserändajad.
Soome peamine probleem on see, kuidas taastada majanduse
konkurentsivõime kõrgete palkade tingimustes ja kuidas saada hakkama tuleviku
pensionide maksmisega. Kõlab väga
eestipäraselt!
Ettevõtete võitlustaseme tõstmiseks sõlmiti 2016 aastal niinimetatud
Konkurentsivõime leping, mille eesmärgiks oli vähendada tööjõukulu ja
suurendada hõivet. See sisaldas
töötajate suuremat tööpanust sama palga juures, avaliku sektori preemiate
kärpimist ja palgatõusu pidurdamist.
Vastu saavad aga madala ja keskmise palgaga töötajad
tulumaksukoormuse vähenemise.
Kuigi tulumaksukoormuse vähendamine suurendab avaliku sektori eelarvedefitsiiti, siis pikas vaates eeldatakse suuremaid laekumisi tänu kasvavale majandusele.
Majanduskasvuga kaasnevad maksulaekumised kataks ka eelarve puudujäägi. Eesti
paraku pole sellised reformid võimalikud, sest dogmaatiline laenamise eitamine ei luba kasutada laenuraha
reformide tegemiseks.
Soome riigieelarve on aasta
lõikes paariprotsendilises defitsiidis ja riigivõlg üle 60% Nende vähendamiseks
head plaani aga pole peale lootuse kiirema majanduskasvu.
Mõni sõna Soome maksudest ka. Soome tulumaksusüsteemi
probleem on mitte progresseeruv maksuastmestik, vaid liiga palju erinevaid
maksusoodustusi ja erisusi, mis lähevad üksteisega vastuollu ja vähendavad töömotivatsiooni.
Midagi sarnast, mis meil on tekkinud seoses töötavate pensionäride
tulumaksustamisega. OECD soovitus on
vähendada erinevaid soodustuste skeeme ja asendada need ühelaadse üldise sotsiaaltoetusega astmelise
tulumaksu raamistikus. See kuluks ka
meile ära!
Üheks Konkurentsivõime lepingu osaks oli ka ettevõtete
sotsiaalmaksukoormuse vähendamine ja selle osaline ülekandmine töötaja
kohustuseks. Erinevalt Eestist on Soomes sotsiaalkindlustusmaksed jaotatud
töötaja ja tööandja vahel; Eestis kannab aga
kogu sotsiaalmaksukoormuse tööandja. Meie tööandja sotsiaalmaksete
koormuse vähendamine peaks olema ka alanud valimisprogrammide üheks peateemaks,
mis eeldaks maksusüsteemi väga
põhimõttelist muutust. Vajalikku julgust selleks aga Eesti erakondadel ei
paista olevat. Aga ilma sotsiaalmaksu ülekandmiseta osaliselt töövõtja maksuks
pole ka meie ettevõtete konkurentsivõime kasv võimalik.
Ka soovitab OECD Soomele
tavapärast tööjõu maksustamise ja
asendada see kaudsete maksude ja kinnisvara maksustamisega ning riigikulutuste
kokkutõmbamisega. Siinkohal tahaks
soovitada OECD astuda läbi Eesti piiril
asuvatest alkoholipoodidest et näha, mida sellise soovitus rakendamine
reaalsusel tähendab! Aga eks ole
Soomelgi siin oma piirikaubanduse kogemus lõunanaabriga olemas! Kuigi Soome käibemaksumäär on 24%, on paljud
tooted maksustatud madalamalt kui Eestis.
OECD hindab ka Soomes teoksil olevat kodanikupalga
eksperimenti, kus kodanikule antakse kätte mingi rahasumma, mis asendab suurema
osa teisi saadavaid sotsiaaltoetusi. Üldisele sellest aga hästi ei arvata,
sest võib hoopis tekitada juurde vaesust
ja suurendada tulude erisusi.
Kokkuvõttes, kuigi Soome on täna veel Eestiga võrreldes
majanduslikult palju jõukam, siis riikide majandusteemad ja probleemid on muutunud
üha sarnasemaks. Nii nagu ei saa me läbi Lätita, mõjutab ka Soome
majandusolukord meie tegemisi kõige otsesemalt.
