Kui 99 aastat tagasi
koondasid Lätis Võnnu alla vägesid nii baltisakslaste Landeswehr kui Eesti
kaitsevägi, siis täna ründavad Eesti mehepojad Põhja-Lätit hoopis teistel
eesmärkidel. Pean ilmas eestlaste suurenenud õllerännakuid lõunanaabri juurde.
Üks põhjustest on kindlasti maksusüsteem, mis teeb alkoholireisid Lätti
majanduslikult mõttekateks.
Sellega seoses võiks
vaadelda maksusüsteemide erinevusi natuke laiemalt. Kui veel paar aastat tagasi
oli mõlema riigi maksukeskkond üsnagi sarnane, siis tänaseks on erinevused
vägagi ilmsed. Ja mitte Eesti kasuks.
Levinud liigituse
kohaselt jagunevad maksud tööjõu-, tarbimis- ja kapitalimaksudeks. Oluline
aspekt on nende maksuliikide omavaheline proportsioon ehk maksustruktuur.
Kümmekond aastat tagasi, pärast majanduskriisi, hakati Euroopas rääkima, et
maksukoormus tuleks nihutada rohkem tarbimismaksudele ja vähendada tööjõu
maksukoormust. Seda kõike majanduskasvu nimel. Teaduslikku alust sellisele
väitele aga ei ole ning täna räägitakse pigem tasakaalust erinevate
maksuliikide vahel.
Eesti on täna
maksusüsteem tasakaalust väljas ja liigses sõltuvuses tarbimismaksudest,
sealhulgas alkoholiaktsiisist.
Aga tagasi Eesti ja
Läti maksusüsteemi võrdluse juurde. Alustame tulumaksust. Sellest aastast
muutus mõlemas riigis tulumaksusüsteem. Läti läks üle euroopalikule
progresseeruvale tulumaksule, Eestis poogiti idaslaavilikule proportsionaalsele
tulumaksule külge ebaloogiline mahaarvamiste süsteem. Keskmine kuupalk Lätis
oli eelmisel aastal 985 eurot; Eestis 1242 eurot ehk 260 eurot rohkem.
Lähtudes eelmise aasta
keskmisest palgast ja uuest tulumaksusüsteemist jääb täna keskmisele lätlasele
kuus kätte pärast tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist 701 eurot ja eestlasele 1053
eurot. Vahe on nüüd juba 350 eurot. Samas – tööandja kogukulu nende palkade
juures on Eestis 400 eurot suurem kui Lätis. See toob esile ka Eesti
maksusüsteemi peaprobleemi: ettevõtete liigsuure sotsiaalmaksukoormuse, mis on
Eesti tööandjale 10 protsendipunkti suurem kui Lätis.
Kogu sotsiaalmaksu
kulu (peamine pensioni ja tervishoiu rahastamise allikas) on meil ainult
tööandja kulu. Lätis seevastu on see jaotunud eri poolte vahel ehk palgatulult
maksab tööandja 24 protsenti ja palgasaaja 11 protsenti sotsiaalmaksu. See teeb
töötajate palkamise Lätis suhteliselt odavamaks ja maksusüsteemi
tasakaalustatumaks. Teiselt poolt näeme, et töötaja maksukoormus on Lätis
suurem ja seda progresseeruvalt tulude suurenedes.
Eestis on viimastel
kümnenditel järjepidevalt vähendatud tulumaksukoormust. Täiskasvanud
ühiskonnana tuleb meil aru saada, et see on tähendanud vältimatult
tarbimismaksude tõusu ja sotsiaalmaksu kõrgel hoidmist.
See, mis juhtub liigse
sõltuvusega tarbimismaksudest, oli selge juba kümme aastat tagasi. Mis juhtub
liigse sõltuvusega alkoholimaksudest, oli selge juba viis aastat tagasi.
Majandus- ja maksuteooria seisukohalt pole tänane olukord kuidagi ootamatu ega
juhuslik. See kõik oli üsnagi selgelt ettearvatav.
Küsimus on aga selles,
et mida siis edasi teha. Vastus on lihtne: tuleb püüda tasakaalustatud
maksusüsteemi ja majandusarengut toetava maksusüsteemi poole. Me ei saa
lihtsalt vähendada alkoholiaktsiisi, vaid muuta tuleb süsteemi tervikuna.
Kui me tahame ülemäärase
tarbimise (sealhulgas alkoholi ja mootorkütuste) maksustamise vähendamist, siis
on ainuke lahendus tulude suurem maksustamine. Nii indiviidi kui ka ettevõtte
tasandil. Kui me tahame ettevõtte sotsiaalmaksukoormuse vähendamist, siis
ainuke võimalus on see osaliselt kanda indiviidi tasandile. See aga
tähendab jällegi suuremat isiku tulude maksustamist. Ja nüüd peamine – need
mõlemad eeldavad ka progresseeruva määraga tulumaksusüsteemi. Nagu Lätis.
Progresseeruv tulumaks
vastab igati nii majandus- kui ka maksuteooria põhimõtetele, ilma selleta ei
ole mingid sisulised maksureformid võimalikud. Meie tänase maksusüsteemi
säilimine tähendab paratamatult kas ettevõtete ja tarbijate "surnuks
maksustamist" või õpetajate ja päästjate surnuksnäljutamist.
Kui me ühiskonnana
astmelist tulumaksu ei aktsepteeri, pole võimalik muuta ettevõtteid
konkurentsivõimelisteks, tõsta palka ega ära hoida alkoreide Lätti. Tänaste
trendide valguses läheb Läti meist juba lähiaastatel mööda nii SKT taseme kui
ka palgataseme poolest.
