Nagu
ikka, on ka seekordsed jalgpalli maailmameistrivõistlused edevamad ja kallimad
kui eelmisel korral.
Erinevad
arvajad pakuvad jalgpalli mängimise ja
pealtvaatamise ettevalmistamise kulude suurusjärguks 13-14 miljardit dollarit. Selle väljamineku maksab enamuses kinni Brasiilia maksumaksja. Need
kulud on umbes samas suurusjärgus Eesti
avaliku sektori aastakulutustega. Sellest
3.5 miljardit kulub staadionite uuendamiseks, ülejäänud raha enamasti
infrastruktuuri ehitamiseks ja kohendamiseks.
Õnneks saab suurt osa neist rajatistest kasutada ka mõne
aasta pärast toimuvate olümpiamängude tarbeks. Paljudele brasiillastele
tunduvad aga sellised riigi
kulutused liiga suured olevat
ning nende vastu on ka käremeelselt protesteeritud. Valitsusele heidetakse ette, et jalgpallivõistluse
korraldamiseks minevad summad vähendavad samal ajal hariduse ja meditsiinivaldkonna investeeringuid. Aga ehk kaalub brasiillaste meelepaha üles koondise
edu pallimurul!
FIFA
ehk siis Rahvusvaheline Jalgpalliliit toetab
mängude korraldamist 2 miljardiga. Teiselt poolt korjab FIFA endale kokku
piletitulu. Peamine FIFA sissetulek on siiski teleülekandeõiguste müük ja sponsorraha kasseerimine reklaami näitamise eest. Arvatakse,
et finaalmängu vaatab arvestuslikult üle miljardi inimese. Suurimad sponsorid
on Adidas,
Coca-Cola, Emirates lennukompanii, Hyundai, Sony ja Visa. Kõik tuntud nimed ka Eestis. Kokku saadakse niimoodi tulu
kuni 4 miljardit. Brasiillasi on
vihastanud asjaolu, et FIFA ei maksa nende tulude pealt mingeid makse. Omale
seda raha FIFA siiski ei jäta, 75% tuludest suunatakse tagasi ürituste
korraldamiseks ja riikide jalgpalli toetamiseks.
Staadionilviibija peab arvestama 20-160 dollarit maksva
piletiga. Kokku loodetakse müüa aga 3 miljonit piletit. Maailmameistriks saava riigi auhinnatšekk on
35 miljonit dollarit.
Nende
numbrite loetlemine viib aga mõttele, et selliste suurürituse korraldamine on rahaliselt
jõukohane vähestele riikidele. Korraldajamaa motivatsioon tuleneb arvatavasti
mitmest asjaolust - esiteks, lootusest teenida ürituse korraldamisest rahalist
tulu.
See tulu ei tulene mitte otseselt piletisummadest, vaid külaliste poolt
riiki toodud rahast. Mis annab tööd ehitus-, turismi-, logistika- ja
kaubandussektorile. Turistide vool võimaldab luua kümneid tuhandeid uusi
töökohti ning seega anda impulsi ka kogu riigi majanduskasvule.
Teisalt
on globaalsete spordivõistluste korraldajate eesmärgiks riigi mainekujundus ehk otse
öeldes, riigipropaganda tegemise võimalus.
Paraku kipub nii minema, et viimastel kümnenditel väljavalitut korraldajamaade hulka sattunud sageli autoritaarsed riigid,
nagu näiteks Hiina või Venemaa, kelle puhul mainekujunduse eesmärk on
silmnähtavalt kesksel kohal olnud.
Aga
Brasiiliast Eestisse. Järgmisi jalgpalli maailmameistrivõistluste mänge peetakse 4 aasta pärast 130 kilomeetri kaugusel Eesti
piirist. Mis on peaaegu ülehomme ja
samahea kui meie õue peal. Seega on ka meil viimane aeg hakata nendeks
maailmameistrivõistlusteks tõsiselt valmistuma.
Veelkord,
mängude korraldamine maksab 10-neid
miljardeid. Võib-olla samapalju või
rohkem kulutusi teevad lisaks turistid
ja vutivaatajad. Kui Eestil õnnestuks sellest rahavoost ka kübeke kinni püüda, oleks see võimas stiimul meie
majandusele. Tööd ja tulu võiksid saada
meie ehitus- ja logistikafirmad, toitlustajad ja majutajad. Maailmameistrivõistluste
ajal võiks Eestit väisama tulla sajad tuhanded inimesed. Tekib hea võimalus
ka Eesti maailma huviorbiiti tuua. Miks ei võiks näiteks Brasiilia koondis tulla
Eestisse harjutus- ja aklimatiseerumislaagrisse enne võistluste toimumist?
Aga
huvitavad asjad ei juhtu iseenesest, elu tuleb ikka endal põnevaks teha. Võib-olla
oleks meil tarvis ka mingisugust formaalset struktuuri, mis koordineeriks ja
abistaks Eesti ettevõtete tegevust maailmameistrivõistluste majanduspoolega
seotud valdkondades; genereeriks ideid ja testiks meie tootjate-teenindajate
osalemisvõimalusi. Ilmselgelt oleks
tarvilik ja valitsussektoripoolne toetus neid asjades, mis puudutab piiriülest
logistikat ja viisakoostööd. Ehk õnnestub ka Eestil suur jalgpall oma majanduskasuks pöörata!
Ja
nagu ikka, on ka järgmised jalgpalli
maailmameistrivõitlused edevamad ja kallimad kui sellel korral.
