Jalgpall ja raha (Vikerraadio (13): 1.07.2014)

Nagu ikka, on ka seekordsed jalgpalli maailmameistrivõistlused edevamad ja kallimad kui  eelmisel korral.

Erinevad arvajad pakuvad  jalgpalli mängimise ja pealtvaatamise  ettevalmistamise kulude suurusjärguks  13-14 miljardit dollarit. Selle väljamineku  maksab enamuses kinni Brasiilia maksumaksja. Need kulud on umbes samas  suurusjärgus Eesti avaliku sektori aastakulutustega.  Sellest 3.5 miljardit kulub staadionite uuendamiseks, ülejäänud raha enamasti infrastruktuuri ehitamiseks  ja kohendamiseks. Õnneks saab suurt osa neist rajatistest kasutada  ka  mõne aasta pärast toimuvate olümpiamängude tarbeks. Paljudele brasiillastele tunduvad aga sellised riigi  kulutused  liiga suured olevat ning nende vastu on ka käremeelselt protesteeritud.  Valitsusele heidetakse ette, et jalgpallivõistluse korraldamiseks minevad summad vähendavad samal ajal hariduse  ja meditsiinivaldkonna investeeringuid.  Aga ehk kaalub brasiillaste meelepaha üles koondise edu pallimurul!

FIFA  ehk siis Rahvusvaheline Jalgpalliliit toetab mängude korraldamist 2 miljardiga. Teiselt poolt korjab FIFA endale kokku piletitulu. Peamine FIFA sissetulek on siiski teleülekandeõiguste  müük ja sponsorraha  kasseerimine reklaami näitamise eest. Arvatakse, et finaalmängu vaatab arvestuslikult üle miljardi inimese. Suurimad sponsorid on Adidas, Coca-Cola, Emirates lennukompanii, Hyundai, Sony ja Visa. Kõik tuntud nimed ka Eestis.  Kokku saadakse niimoodi tulu kuni 4 miljardit.  Brasiillasi on vihastanud asjaolu, et FIFA ei maksa nende tulude pealt mingeid makse. Omale seda raha FIFA siiski ei jäta, 75% tuludest suunatakse tagasi ürituste korraldamiseks ja riikide jalgpalli toetamiseks.

Staadionilviibija  peab arvestama 20-160 dollarit maksva piletiga. Kokku loodetakse müüa aga 3 miljonit piletit.  Maailmameistriks saava riigi auhinnatšekk on 35 miljonit dollarit.

Nende numbrite loetlemine viib aga mõttele, et selliste suurürituse korraldamine on rahaliselt jõukohane vähestele riikidele. Korraldajamaa motivatsioon tuleneb arvatavasti mitmest  asjaolust - esiteks,  lootusest teenida ürituse korraldamisest rahalist  tulu.  See tulu ei tulene mitte otseselt piletisummadest, vaid külaliste poolt riiki toodud rahast. Mis annab tööd ehitus-, turismi-, logistika- ja kaubandussektorile. Turistide vool võimaldab luua kümneid tuhandeid uusi töökohti ning seega anda impulsi ka kogu riigi majanduskasvule.

Teisalt on globaalsete spordivõistluste korraldajate eesmärgiks riigi mainekujundus  ehk  otse öeldes, riigipropaganda tegemise võimalus.  Paraku kipub nii minema, et viimastel kümnenditel väljavalitut  korraldajamaade  hulka sattunud sageli autoritaarsed riigid, nagu näiteks Hiina või Venemaa, kelle puhul mainekujunduse eesmärk on silmnähtavalt kesksel kohal olnud.

Aga Brasiiliast Eestisse.  Järgmisi  jalgpalli  maailmameistrivõistluste mänge peetakse 4  aasta pärast 130 kilomeetri kaugusel Eesti piirist.  Mis on peaaegu ülehomme ja samahea kui meie õue peal. Seega on ka meil viimane aeg hakata nendeks maailmameistrivõistlusteks tõsiselt valmistuma.

Veelkord, mängude korraldamine maksab 10-neid  miljardeid. Võib-olla samapalju  või rohkem kulutusi teevad lisaks  turistid  ja vutivaatajad. Kui Eestil õnnestuks sellest rahavoost ka kübeke  kinni püüda, oleks see võimas stiimul meie majandusele.  Tööd ja tulu võiksid saada meie ehitus- ja logistikafirmad, toitlustajad ja majutajad. Maailmameistrivõistluste ajal võiks Eestit väisama tulla sajad tuhanded inimesed. Tekib hea võimalus ka  Eesti maailma huviorbiiti tuua.  Miks ei võiks näiteks Brasiilia koondis tulla Eestisse harjutus- ja aklimatiseerumislaagrisse enne võistluste toimumist?

Aga huvitavad asjad ei juhtu iseenesest, elu tuleb ikka endal põnevaks teha. Võib-olla oleks meil tarvis ka mingisugust formaalset struktuuri, mis koordineeriks ja abistaks Eesti ettevõtete tegevust maailmameistrivõistluste majanduspoolega seotud valdkondades; genereeriks ideid ja testiks meie tootjate-teenindajate osalemisvõimalusi.  Ilmselgelt oleks tarvilik ja valitsussektoripoolne toetus neid asjades, mis puudutab piiriülest logistikat  ja viisakoostööd. Ehk  õnnestub ka Eestil suur jalgpall  oma majanduskasuks pöörata!

Ja nagu ikka, on ka järgmised jalgpalli  maailmameistrivõitlused edevamad ja kallimad kui sellel korral.