Mis on selle ilmavaate nimi?

http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/12/15/uue-valitsuse-maksusodi

Äripäev (15.12.2016): 
Maris Lauri: "Muidugi võib vaielda selle üle, kas tulumaks peab olema astmeline või mitte – see on väga paljus ilmavaateline küsimus".

Seega kinnitab Reformierakond taaskord, et  nad jagavad maailmavaadet Putini Ühtse Venemaa  ja Valgevene diktaatori Lukašenkaga. Maailmas on väga vähe riike, kus on proportsionaalne tulumaks nagu Eestis, Venemaal ja Valgevenes.  Seega ei ole tegemist juhusliku kokkulangemisega, vaid ühise maailmavaatega!

Lugesin lehte

http://arvamus.postimees.ee/3944773/juergen-ligi-kaotajad-kes-ei-oska-voita

Lugesin lehte -  kas Postimehel on olemas teksti toimetaja ja keelekorrektor?? Kas iga saast, mis Jürgen Ligi sulest tuleb,  pannakse isegi läbi lugemata kohe lehte? Kvaliteetleht - my ass!

"Ja et pikki aastaid on opositsiooni poolt tulnud nii palju usukannataja ja teerullialuse kurtmist, on ka vaatlejad piisavalt kurdiks tehtud, et nad tõmbaksid üsna vildakaid paralleele minevikuga. Paluks tõlget!

Ei tahaks kellelegi pettumust valmistada, aga mu rääkimise põhjus pole võimu kaotamise kibedus, vastupidi, mu tuju on olnud pigem hea, sest tunnen teadmiste ja moraali võimu. Vau, räägib nagu Saddam!

Kinnitan selle pinnalt ühe endast lugupeetuma hindaja sõnu, et Eesti poliitika on paari nädalaga sattunud uude madalseisu. Marx vä? Seda ei saa nii jätta. Ei saa jätta mida? 
Valitsuse esimene seadusandlik algatus oli pretsedenditu kobareelnõu.  Vastab muidugi tõele, et nähtus ise pole uus, sel on pisut suisa traditsioonegi, aga need on praegusest väga erinevad ja räägivad sellele uuele ja omaette kvaliteedile vastu. 
Ühe eelmise valitsuse esitatud kitsa tulu- ja sotsiaalmaksumuudatuse külge seoti praegu tolle lõppmenetluses üleöö priske kobar tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, käibemaksu-, riigilõivu-, maksukorralduse, mitme aktsiisi, peretoetuste, tööturuteenuste seaduse muudatusi. Seda pole kunagi enne tehtud. Eelnevalt väideti et siiski on ja korduvalt?
Rahanduskomisjon sai neid näha ainult nädalavahetusel, mis pole märkamiseks teadagi tõhusaim aeg, aga saalihääletusele saadeti need siiski veel enne seal läbi vaatamist. ?  enne seal kus?
Nende ükshaaval hääletamist saadikutel ei võimaldata, kuigi sisu on väga erinev.? toimetaja-toimetaja
 Rahandusminister peaks tava kohaselt riigikogule selgitusi andma, ent tal jätkus niipalju oidu, et mitte kohale tulla. ? kuhu?
Näiteks suur kriis, mil kiire otsustamine oli vajalik riigi rahanduse ja majandusstabiilsuse päästmiseks, tingis ühe sellise. 15% majanduslangust oli päästmine? Samuti esitas valimiste tulemusena ametisse asunud valitsus opositsiooni venitamistaktika tõttu kobara, mille jõustamist vajas poole aasta pärast, et tõhusalt tööle hakata.  ? kas Postimehel on olemas teksti toimetaja? 
Aga ka neil juhtudel oli tegu siiski eraldi algatusega, mis läbis analüüsi ja kooskõlastusringi, isegi siis kaasati huvigruppe, jõustamiseks peeti kinni mõistlikust tähtajast.?
Muide, ilma et oleks otsustatud, kas kasutada venitamistaktikat nii kultuuritu asjaajamise peale, on vaatlejad juba püüdnud võtta meilt sedagi sõnaõigust vägivaldsete paralleelidega kriitikale, mida oleme väljendanud ise rutiinse ja põhimõttelageda venitamise peale varem.? Kus toimetaja? Mis on selle lause mõte?
Vorm arusaadavalt huvitab pigem friike, ka presidenti ja õiguskantslerit, loodan, aga tal on tähendus, sest ta varjab sisu. ? WTF?
Automaks näiteks oli peidus lõivu all.? võdi on madi all
Vaese mehe auto- või automüügiunistus kipub sellega purunema.? WTF? Toimetaja kus?
 Korduvad kontseptsiooni muutmised ja uudis, et asjaga võetakse aega maha, ainult kinnitavad vormi sisulisust ja rabelemise probleemi. Stiilipuhas! „…asjaga võetakse aega maha“ „…uudis ainult kinnitavad…“
Sotsiaalmaksu puhul seda kohe eiratakse. Ka see tõus ise on ebareeglipärane, sest kunagi varem pole Eestis tõstetud tööjõumaksude määrasid, neid on vastavalt ekspertide üksmeelsele soovitusele ikka alandatud.! Bullshit! Reformierakond on korduvalt tõstnud töötuskindlustusmakse, mis on ka tööjõumaks! 
Selle mulluse maksuvähenduse mõju majandusele on pisendatud, ent selle tühistamine on nüüd siiski 80 miljonit lisaeurot majandusest uuesti ära riigile.? Postimehel teksti toimetaja on vä?
Seni on alati järgitud tõde, et tõhusat sotsiaalpoliitikat ei saa ajada maksuvabastuste  kaudu – need omandab alati pigem suurem maksumaksja ehk jõukam. ? paluks konkreetsemalt, see on liiga jõuline väide et lihtsalt välja loopida! Kas jutt käib eluasemelaenu intressidest jms?
Vaesem veerand või kolmandik inimestest ei võida midagi ka uuest maksuvaba miinimumi süsteemist, mida on põhjendatud just vaesemate toetamisega, kvalifitseeritum aga kaotab. ? kui palju siis kaotab?kus on teksti toimetaja?
Ka on see tõsine peavalu meie palju kiitust teeninud süsteemi lihtsuse seisukohalt – nii maksuameti, raamatupidajate kui kodaniku jaoks, kes peaks oma maksukohustusest täpselt aru saama. ? loll rahvas ei saa aru! Aga selle eest on rahval Internet ja arvuti, kes täpselt kohustuse välja arvutab! 1 minutiga, kes huvi tunneks.
Olime just ehitamas deklaratsioonideta ja automaatse maksuarvestusega keskkonda, nüüd läheb see lihtsalt poliitika nahka. kala kukkus vette!

Maksuvaba miinimumi on siiani võetud kui puutumatut tulu, mis jäetakse kodanikule vabaks kasutamiseks ilma riigi koormiseta. Seda on alati suurendatud ega ole ära võetud isegi kriisi ajal. Eelmises lauses väideti, et on pahasti kui maksuvabastused tulevad kasuks suurepalgalistele!
Edaspidi aga hakatakse seda alates keskmisest palgast vähendama kuni nullini enne pooltteist keskmist. Seni teadsime, et madalate palkade tõusu võti on kvalifitseeritud töökohtade soodustamine, vaieldes isegi maksukoormusele lae kehtestamise üle, nüüd hakatakse haridust, kvalifikatsiooni ja tootlikkust maksustama lihtsast tööst kõrgema määraga. Demagoogia! Kõrgharidust saab Eestis tasuta. Kõrgharidusega inimesed saavad kõrgemat palka. Miks ei peaks nii majandusliku efektiivsuse kui õigluse seisukohast lähtudes maksustama kõrgemat tulu rohkem, kui see on saavutatud riigipoolse panustamisega?
Jagatava raha peab valitsus enne muidugi ära võtma. Sotsiaalselt valusamaid võtmisi on abikaasade ühise maksuvaba miinimumi keeld. Vau! Hullem kui naisepeks!
Maksunduse seisukohalt sõlmitakse abielud edaspidi ümber partei ja valitsusega. Labane, labane!
Uskumatult julm otsus ühe maksumonstrumist valimislubaduse kinni maksmiseks, aga rahandusminister kommenteeris seda kui pereväärtuste kaitsmist – mine võta kinni, mida ta jälle öelda tahtis.? Millest käib jutt?Kui üks vanem ei tööta, ei saa tema eest tulumaksu enam tagasi, kui teine teenib üle 1700 euro, ei saa kummagi eest.?
Kindlasti ei ole gaasiaktsiis saatanast, pigem on gaasiküttel just tänapäeva põrgukatlad.?WTF?
 Aga kui sooviti seda tõsta, pidanuks ka siin alustama mõjuanalüüsist ja sõltuvalt selle tulemustest pikast etteteatamisest. Saatanast võib olla ka alkohol, sõltub joojast, aga siingi on valitsus võlts.? Postimehel teksti toimetaja ka on vä?
 Kange alkohol, mida ta soosib, on riskantsem, just seda juuakse Eestis liiga palju ja äkiline lahja kallale minek – arvestamata isegi piirikaubandusega – on liiga loogiline viinaäri huvi seisukohast.? Kus on keeletoimetaja?
Eks selle valitsuse vale alanud ju juba tema põhjendustega. ?? toimetaja-toimetaja?
Sellist valitsuspartneri petmist ei ole toimunud ühegi valitsuse vahetumise puhul, räägitud seisak valitses ainult mõne mehe poliitilises positsioonis või hariduses. ?
Majandusel ei lähe küll hästi tõesti, aga need probleemid ei lähtunud valitsuste osast ärikeskkonnas. Selge - probleemid ei lähtunud valitsuste osast ärikeskkonnas
Praegu läbisurutavad maksumuudatused on ainult muutuste teesklemiseks, on nagu tagumiku ravi suu ja hammaste ravi tagumiku kaudu, kus kahju tulust suurem. Stiili meistriklass!
Majanduse kasvupotentsiaali ei saa tõsta tootlikkuse kõrgema maksustamise  (odav populism!)   ega sisetarbimise lühiajalise õhutamisega, tolle kasv on ainus, mis on meil piisav. See on ok!
Vaeseid aga ei saa aidata, vabastades neid maksust, mida nad ei maksa. Mis on selle lause sisu? Kui vabastame vaesed maksust, siis ehk ka aitame neid!

Mis sel aastal sai (Vikerraadio (74)13.12.2107)

ERR link

Lõppeva aasta kõige olulisem majandussündmus oli minu arvates valitsuse vahetus. Selle sündmuse olulisus seisneb eeskätt selles, et loodetavasti õnnestub lõhkuda pikalt meie majandust ahistanud raamistik. See raamistik suunas Eesti majandusmõtte üha kitsamasse ja piiritletud kanalisse, mis on ilmselgelt pidurdanud majanduskasvu ja takistanud üleminekut uutele majandusmudelitele.

Pean silmas eelkõige maksupoliitikat ja suhtumist laenamisse.

Olime jõudnud olukorda, kus majandust juhiti sageli mitte majandusinstrumentide, vaid vanasõnade alusel. Oleme kõik kuulnud selliseid lausungeid, et ”maksustage rikas olemist, mitte rikkaks saamist“ või „me ei jäta võlakoormat oma lastele“.

Majandusteooria võtmes on need fraasid täielik nonsenss. See on tavapäraste majanduse juhtimise hoobade välistamine, mis on meie majandust väga palju kahjustanud ja pidurdanud. Selmet tasakaalustada majandustsüklit laenurahaga, tekitati kriisi tingimustes üks Euroopa sügavamaid majanduslangusi. Selmet ehitada välja moodne infrastruktuur üliodava laenuraha tingimustes, saadame ikka oma ehitajad Soome; jätame infrastruktuuri rajamata ja reformid tegemata.

Kui me ei jäta oma lastele võlakoormat – aga mida me siis jätame? Kas oleme välja arendanud kaasaegse infrastruktuuri, meditsiinisüsteemi ja haridusvõrgustiku, mis oleks tulevaste põlvede kestmise ja arengu alus?

Seoses uue valitsusega on vähemalt loodud uued võimalused arengule suunatud diskussiooni ja mõtteviisi tekkimiseks.

Kuidas hinnata uue valitsuse poolt ette võetud maksumuudatusi? Arvan, et neis on palju ajutisi lahendusi, mis ei ole määratud kestma pikaajaliselt.

Kõige problemaatilisem on maksustruktuuri veelgi suurem nihkumine tarbimismaksude suunas. Meil on juba täna tarbimismaksude osakaal kogumaksudes üks suuremaid. Uued plaanitavad maksumuudatused nihutavad maksustruktuuri veelgi rohkem tasakaalust välja.

Huvitaval kombel kattub aga selline suund otseselt ka Reformierakonna arusaamaga maksustruktuuri arengust. Seega puudub Reformierakonnal – suurimal opositsiooniparteil – siin otsene võimalus valitsust kritiseerida.

Seda enam on opositsiooni kriitika suunatud tulumaksusüsteemi vastu.

Kas tegemist on üleminekuga astmelisele tulumaksule? Saab vastata üheselt – ei. Küll aga saavutab tulumaksusüsteem lühiajaliselt suurema progresseeruvuse.

Maksuteoorias käsitletakse astmelise tulumaksuna sellist maksusüsteemi korraldust, kus peale kõiki lubatud mahaarvamisi jääb järele maksustatav tulu ning sellele tulule kehtestatakse erinevad maksumäärad.

Midagi sellist meie uue tulumaksusüsteemi puhul aga ei juhtu – peale mahaarvamisi on maksumäär ikka kõigile ühesugune. Küll aga muutub tulumaksusüsteem progresseeruvamaks ehk kõrgemat palka saavad indiviidid maksavad suhteliselt natukene rohkem kui enne. Ja vastupidi – madalatululiste maksukoormus alaneb.

Paraku kaasnevad sellise tulumaksusüsteemiga ka mitmed negatiivsed asjaolud. Esiteks ei aita see kaasa meie peamise maksuprobleemi – kõrge sotsiaalmaksu – lahendamisele. Ettevõtete sotsiaalmaksukulu ei sõltu kuidagimoodi sellest, missuguseks kujuneb töötaja tulumaksukoormus.

Teiseks, tulumaksu kogutakse sellepärast, et maksubaas on lai ning tema kaudu on võimalik genereerida piisaval hulgal tulu, mida teised maksud ei võimalda.

Kombinatsioon suurest maksuvabast miinimumist ja madala määraga proportsionaalsest tulumaksust piirab paratamatult laekumisi avaliku sektori eelarvetesse, mida peab kompenseerima muude maksulaekumistega. Käesoleval juhul siis tarbimismaksude tõstmisega.

Kolmandaks loob suur maksuvabastuste piir ja proportsionaalne maksumäär pinnase erinevate maksumanipulatsioonide tekkeks.

Arvutused näitavad, et meie tulumaksukoormus on läinud üha regresseeruvamaks ehk suuremapalgaliste suhteline maksukoormus väheneb võrreldes madalapalgalistega. Uus maksusüsteem toob küll ajutise tulumaksukoormuse progressiivsuse kasvu, kuid ilma maksumäära muutmata saab see olla vaid lühiajaline.

Seega kokkuvõttes tundub tänane maksukompromiss koalitsiooni eri osaliste vahel olevat ebakindel ja ajutine. Paljude uute ja destruktiivsete tarbimismaksude rakendamise asemel oleks palju efektiivsem lahendus maksustada ikkagi üksikisiku tulu – ja progresseeruvalt.

Praeguseks ei ole jäänud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti senisest proportsionaalsest tulumaksusüsteemist kinnihoidmiseks. Tarbimismaksude laienev kasutamine võib aga kaasa tuua vägagi ettearvamatuid tulemusi.