Viimastel nädalatel olen kohanud meedias mitmete asjatundlike ja lugupeetud inimeste poolt esitatud väidet, et OECD „on hinnanud meie maksusüsteemi arenenud maailma kõige konkurentsivõimelisemaks“ või “ Eesti maksusüsteem on OECD riikide seas neljandat aastat järjest parimal kohal“. Sellised avaldused viitaksid nagu asjaolule, et meie maksusüsteem ongi maailma parim ja igasugused kavandatavad maksumuudatused saavad seda teha ainult kehvemaks.
Paraku on tegemist otsese väärinformatsiooni levitamisega, mis
liiga suures koguses hakkab tüütuks muutma. Teadaolevalt, OECD ei koosta selliseid „iludusvõistlusi“ ega
reasta riike maksusüsteemi paremuse alusel.
Sellise edetabeli on
tegelikult koostanud USA-s asuva Tax
Foundation`i nimeline väike parempoolne
poliitikakontor, millel pole mitte midagi ühist sellise soliidse
organisatsiooniga nagu seda on OECD. Omistada väited Eesti maksusüsteemi kõrgest
konkurentsivõimest OECD-le ei ole seega tõesed.
Teiseks, kui vaadelda, kuidas
selline maksude konkurentsivõime indeks on Tax
Foundation’i poolt koostatud, siis Eesti
maksusüsteemi sisulisest arusaamisest ja olemuslikest probleemidest minnakse
kauges kaares mööda. Nimelt, nende indeks ignoreerib täiesti sellist maksude
liiki nagu ettevõtete sotsiaalkindlustusmaksed. Need katavad aga Eesti
maksudest umbes kolmandiku ning on
tegelikult saanud Eesti ettevõtluse peamiseks maksuprobleemiks.
Ja kui jätta pool ettevõtte maksukoormusest
välja, siis sarnaneb see olukorraga, kus kuulutame maratonijooksus
olümpiavõitjaks sportlase, kes läbis teistega
võrreldes ainult pool distantsist.
Tax
Foundationi edetabelis
tagavad Eestile esikoha kaks
maksuliiki – need on ettevõtete tulumaks ja kinnisvaramaksud. Eestis täna
puudub kohustuslik ettevõtte kasumimaks.
Meil pole ka kinnisvaramaksu. Ja kui
neid makse ei ole, ongi lihtne olla eespool riikidest, kus sellised maksud on
kehtestatud. „Pimedate riigis on isegi ühe silmaga mees kuningas“, ütleb
vanasõna!
Aga vaatame sisuliselt Eesti
maksusüsteemi. Meie ettevõtte sotsiaalmaksete koormus on 33,8% töötajale makstud töötasust. Ehk siis, näiteks tänasele keskmisele palgale
- 1200 eurot, maksab tööandja riigikassasse lisaks üle 400
euro sotsiaal- ja töötuskindlustusmakseid. Nendest maksetest tuleb kokku üks
kolmandik meie riigieelarve tuludest. Eesti tööandjal lasub kõige suurem
suhteline sotsiaalkindlustusmaksete koorem Euroopa Liidus. Kui seda arvesse ei võeta maksukonkurentsi
edetabelites, siis pole need tabelid
tõsiseltvõetavad.
Samal ajal maksab töövõtja sellelt
palgalt sotsiaalkindlustusmakseid ainult 19 eurot; indiviidi madala
sotsiaalmaksupanusega oleme samuti Euroopas esimeste seas.
Seega, kui räägime riigi maksusüsteemist
kui raamistikust, mis soosib või pidurdab ettevõtete konkurentsivõimet, siis
tuleks rääkida erinevatest maksudest kui tervikust.
Kui ettevõtte kasumimaks ja
kinnisvaramaks on poliitiliste valikute tõttu madalad, siis paratamatult koormatakse teisi makse
rohkem.
Minu arusaama kohaselt ja
eelpoolnimetatud numbritest lähtudes, on
Eesti tänane peamine maksuprobleem ettevõtete liiga kõrge sotsiaalmaksukoormus.
See maksuaspekt ei kajastu aga Tax Foundation edetabelis üldse.
Mida suurem on töötajate
palgatase, seda suurem on ka sotsiaalmaksukulu ja tööjõukulu tervikuna. Kui
palkamine on kallis, siis ei võimalda see omakorda saavutada
konkurentsivõimelist palgataset Euroopa Liidus ning tugevneb soov töötajaid
odavatest riikidest sisse tuua.
Meie tänane ettevõtte
maksusüsteem on jõudnud olukorda, mis pidurdab kasumi teenimist, sest
tööjõukulu on kallis. Samas, teenitud
kasumit kohustuslikus korras tulumaksuga ei maksustata. Loogiliselt võttes peaks seos olema vastupidine
– maksusüsteem peaks toetama kasumite teenimist ning seejärel omakorda, ettevõtete panustamist ühiskonda läbi
kohustusliku kasumimaksu. Hea maksukorraldus nõuab ühiskonna erinevatelt
osapoolte ja huvide kompromisse ning
terviklikku arusaama süsteemi olemusest.
Seoses valimistega räägitakse
järgmisel aastal maksudest palju. Ootame huviga, milline saab erinevate
erakondade plaan ettevõtte sotsiaalmaksukoormuse vähendamiseks. Unelemine arvamises,
et meie maksusüsteem ongi maailma parim,
on aga paraku otsene enesepett.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar