Rahvusvaheline
valuutafond IMF soovitas hiljuti Eestil asendada maamaks kinnisvaramaksuga,
mida peaks fondi hinnangul küll tegema siiski ainult linnapiirkondades. Eesmärk
oleks edaspidigi tööjõumakse alandada ja tulla toime Euroopa Liidu võimalike
toetuste vähenemisega.
Mida see tegelikkuses
tähendaks?
Tõsi on, et Eestis on
omandimaksud kõige madalamad Euroopa Liidus. Kui Euroopa maades moodustavad
erinevad omandimaksud keskmiselt 2,6 protsenti SKTst, siis Eestis ainult 0,3
protsenti. Sisuliselt omandit Eestis ei maksustata.
Kuigi vara, mida
maksustada, võib olla väga erinev, siis muust varast eristuvad selgelt maa ja
kinnisvara. Maksustamise seisukohalt on need kaks sageli integreeritud ühte
maksuliiki, kuigi arvesse on võetud mõlema komponendi omapära.
Eestis on maksustatud
ainult maa. Selle peal asuva ehitised maksustamisele ei kuulu. Mõned
aastad tagasi kaotati ära ka kodualuse maa maks. Suur osa Eesti inimestest ei
tasu seega ka maamaksu.
Läheneme aga
kinnisvara omamisega seotud kuludele ühiskonna seisukohast ning piltlikustame
tegelikud kulud, mida ühiskond peab tegema erakinnisvara kaitseks ja selle
väärtuse kasvuks.
Läheb kinnisvara
omanik näiteks pärast tööd koju, oma korterisse või majja. Aga kuidas ta saab
kindel olla, et see maja või korter ka tegelikult talle kuulub? Aga
sellepärast, et omanikustaatus on kinnistatud registrisse, mis määratleb
selgelt vara omaniku. Registripidamine nõuab aga raha.
Jõuab omanik
koduukseni, aga kuidas ta saab kindel olla, et sinna keegi teine pole elama
asunud? Sellepärast, et meil on lausa põhiseadusesse kirjutatud säte, et omand
on puutumatu ja kaitstud. Selle puutumatuse tagavad seadused ja korrakaitse.
See kõik aga maksab.
Kuidas omanik koju ja
tööle saaks, kui puuduksid teed-tänavad ja valgustus? Kusjuures oluline ei ole
ainult teede ja muu taristu ehitus, vaid ka selle korrashoid, puhastamine ja
arendamine. Riik ja omavalitsus tegelevad sellega iga päev ning see nõuab
loomulikult raha.
Jõuab omanik koju, aga
kuidas ta saab kindel olla, et tema maja katus talle pähe ei kuku? Selleks on
jällegi riiklik ehituskorraldus ja järelevalve, mis tagab kinnisvara ohutu
ehituse ja kasutamise. Ja see… loomulikult maksab.
Maname silme ette
kahetsusväärse olukorra, et omaniku majas juhtub tuleõnnetus. Kas kinnistu
omanik maksab tuletõrjele oma vara päästmise eest samamoodi nagu taksosõidu
eest? Ei. Samas on päästeteenistuse pidamine ühiskonna jaoks väga suur kulu.
Ehk aitab. Eesmärk oli
näidata, et kinnisvara omamisega ja selle väärtuse kestmisega on seotud suured
ühiskondlikud väljaminekud.
Oleks loogiline
arvata, et kinnisvara omamise kulu on kuidagi otseselt seotud selle omaniku
maksukoormusega. Täna selline seos puudub, mis ei vasta aga turumajanduse
põhimõtetele. Seega oleks kinnisvaramaksul väga selge eesmärk: täpsem
ühiskondlike kulude osaline katmine nende poolt, kes kinnisvarast ja selle
väärtuse kasvust tulu saavad.
Põhimõtteliselt võiks
kinnisvara- ja maamaks välja näha järgmiselt. Maamaks võiks jääda, kuid ta
oleks kindlasummaline madal maks ühe pindalaühiku kohta, mis ühelt poolt hoiaks
maa käibes, aga teisalt ei koormaks liialt maaomanikke. Eriti
põllumaaomanikke.
Kinnisvaramaks oleks
aga sõltuvuses omandi väärtusest. Eestis on olemas ulatuslik kinnisvara
väärtuse hindamise kogemus. Samuti on meil olemas toimivad registrid nii maa
kui ka hoonete kohta. Tehniliselt ei ole kinnisvaramaksu korraldamine kuidagi
üle jõu käiv. Kinnisvaramaks võimaldaks teha erisusi näiteks ajalooväärtusega
hoonetele või ühiskonna seisukohalt olulise kinnisvara arendamisele.
Kohe tekib aga küsimus
– kui kinnisvara omanik suurendab oma vara väärtust, kas ta saab siis endale
kaela suureneva maksukohustuse? See on igati õigustatud küsimus, mis eeldab
kompromissi leidmist omapanustamise tulemusel kinnisvara väärtuse suurenemise
ja maksukoormuse kasvu vahel.
Tänases Eestis ei
paista olevat tahet kinnisvaramaksu kehtestada või isegi tasakaalustatult selle
üle arutleda. Kinnisvaramaks oleks aga võimalus suurendada omavalitsuste
maksutulusid ning mõjutada inimeste ja ettevõtete paiknemist.
„Maksustage rikkust,
mitte rikkaks saamist“ kuuleme Eestis sageli. See lause on oma sisult nonsenss,
sest varamakse pole võimalik maksta vara endaga. Kinnisvaramaks on sisuliselt
teises vormis tulumaks, mis eeldab tuluvoo olemasolu. Kallim kinnisvara seondub
suuremate sissetulekutega.
Samuti pole usutav, et
kinnisvaramaksust on võimalik katta tööjõumaksude alandamist, sest
viimaste suurusjärk on kümme korda suurem. Küll aga võimaldaks kinnisvaramaks
kohalikul omavalitsusel pakkuda paremat kommunaalteenust. Lisaks tooks see
Eestisse juurde turumajanduslikku loogikat. •
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar