7. juuni 2021

ERR: Viktor Trasberg: Valmieramuižat lihtsalt ei murra 29.05.2019

 https://www.err.ee/946797/viktor-trasberg-valmieramuizat-lihtsalt-ei-murra

Viktor Trasberg kirjutab alkoholiaktsiiside langetamise seaduseelnõust, et aktsiisilaekumised saavad suureneda ainult suurema joomise kaudu nii Eestis kui ka Soomes.

Valitsus on võidukalt teatanud alkoholiaktsiiside langetamise seaduseelnõust ja kavatseb väga lühikese aja jooksul alkoholimaksud alla lüüa. Eesmärgiks on seatud Lätist ostetud alkoholikoguste asendamine ostudega Eestist. Ei midagi enamat - riigieelarve tulupool ei kasva, vaid väheneb arvestuslikult sel aastal 12 miljoni euro võrra.

Eesti õlletootjate lobitöö

Aga mida siis numbrites tähendab veerandi võrra alandada õlle ja kange alkoholi aktsiisi?

Kui õlle ja kange alkoholi aktsiis langeks lubatud tasemele, siis eelmisel aastal Eestis müüdud koguse alusel väheneksid laekumised õlle puhul 16 miljonit ja kange alkoholi puhul 32 miljonit eurot.

Selle kompenseerimiseks tuleks uute aktsiisimääradega müüa Eestis lisaks 30 miljonit liitrit vägijooke. Ehk iga Eesti inimene vanuses 18-80 eluaastat peaks ostma kodumaalt aastas lisaks rohkem kui 50 pudelit pooleliitrist õlut ja 9 pudelit viina. Kokku teeb see kolm liitrit puhast alkoholi iga joomisealise kohta.

Ja kõige selle juures ei ole me veel lisanud mitte sentigi rohkem raha riigieelarvesse, vaid ainult kompenseerinud aktsiisimaksude alanemist.

Selleks, et riigieelarvesse võrreldes praegusega mõni kopikas rohkem laekuks, peaksid veel rohkem jooma nii eestlased kui ka meie väliskülalised.

Eesti õlletootjate lobitöö on suutnud jätta mulje, et aktsiisilaekumised õllemüügist on sama hea kui kokku kukkunud. Numbrid näitavad täpselt vastupidist olukorda - meie õlleaktsiisilaekumised pole mitte kunagi vähenenud ja mitte kunagi nii kiiresti kasvanud kui viimastel aastatel, lausa 11-12 protsenti juurdekasvu aastas.

Küll on aga aktsiisilaekumised alanenud kange alkoholi puhul ja seda lausa 20 protsenti. Aga viinaaktsiisi laekumine ongi olnud hüplev kogu aeg ja ka eelnevatel aastatel mitu korda miinuses olnud.

Kui ajada süü lätlaste kaela, siis võiks väita, et Lätis käiakse eelkõige viina, mitte õlle järel. Paraku me ei tea, kas kange alkoholi aktsiisi alanemise põhjus on kõrge hind või hoopis inimeste tarbimise muutus.

Mis juhtub?

Aga mis juhtub peale aktsiisimaksude alandamist? Toon välja kolm asja, mis juhtuvad kindlasti, ja kolm asja, mida on raske ette näha.

Esiteks, riigieelarve tulud aktsiisidest lühiajaliselt vähenevad. Justnimelt vähenevad, mitte ei suurene. Kui kogu Eestis müüdava alkoholi aktsiisitase veerandi võrra alaneb, siis seda ei suuda kompenseerida Läti alkoholiostude ületulek kodumaale.

Tõetund on saabumas kõikidele, kes räägivad lausa 500 miljoni euro suurusest Eesti maksuraha tagasivõitmisest Lätist. Paraku pole kunagi olnud neid sadu miljoneid maksukadu, mida tagasi võita. Aktsiisilaekumised saavad suureneda ainult suurema joomise kaudu nii Eestis kui ka Soomes.

Teiseks, selline kiirkorras alkoholimaksude langetamine jätab valitsusest äärmiselt nigela kuvandi. Olukorras, kus tõmmatakse eelarvet kokku ja valitsusega grillivad nii ülikoolid kui ka pensionärid, siis on alkoholitootjatele 50 miljoni euro kinkimine üksjagu küüniline käitumine.

Kolmandaks, me oleme ette kaotanud aktsiisisõja nii Lätile kui Soomele. Ilmselgelt on siinkohal ignoreeritud meie lähinaabrite võimalikku reaktsiooni ja maksukonkurentsivõimekust. Nii Läti kui ka Soome on juba teatanud võimalikest vastusammudest meie aktsiisialandamise plaanile.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar