G20 - majanduskasv ja Venemaa (Vikerraadio (23): 18.11.2014)

Eelmisel nädalavahetusel toimus Austraalias, Brisbane’is suurriikide juhtide tippkohtumine, mida tunneme ka G20 ühendusena. Kuigi  suuremat tähelepanu on saanud erinevate kremlinoloogide tõlgendused Venemaa valitseja käitumise  eripärade kohta,  siis alljärgnevalt  keskenduks  nimetatud  ürituse sisulisele poolele.

Kõigepealt G20-st kui suurriikide suhtlusviisist.  Alguse on saanud selline mitteformaalne ühendus 15 aastat tagasi. Selle eesmärgiks on „tuua kokku tähtsamate tööstusriikide ja arengumaade juhid, arutamaks maailmamajanduse globaalseid teemasid“.  Nagu ka nimetus viitab, on osalisi kokku 20 riiki, mis sisaldab ka Euroopa Liitu kui institutsiooni. Seega  võib öelda, et ka Eesti esindaja viibis kohal! 

Nimetatud riigid katavad kokku  86% maailma tootmismahust; 76%  maailma väliskaubandusest  ja 65% maailma rahvastikust.  Pooled  ühendusse kuuluvatest riikidest moodustavad suuremad arenenud tööstusriigid nagu USA, Saksamaa ja Jaapan; teise poole aga suure rahvaarvu ja rikkalike loodusvaradega arengumaad nagu Brasiilia, Hiina ja India, aga ka Indoneesia ja Saudi-Araabia. Aga ka Venemaa.  Seega ei ole kuidagi tegemist mingisuguse rikaste Lääneriikide klubiga,  vaid arengutasemelt erinevate, aga majanduslikult ja poliitiliselt oluliste riikidega maailma  erinevates regioonides. 

Mis siis neid riike võik ühendada?  Kokkusaamiste fookus  on globaalsete arengute, aga eelkõige rahandus-süsteemi stabiilsuse ja majanduskasvu teemade arutelu. Sai ju ka ühenduse kooskäimine alguse peale 1997-nda aasta ränka Aasia  finantskriisi. Globaliseeruvas ja seotud maailmas tunnetati vajadust  majanduspoliitikaid  kooskõlastada ja rahandussüsteeme stabiliseerida.

Mida siis Brisbane’is riigipead rääkisid ja mis sellest Eestile võiks tähelepanuväärset olla?  Peateema on ikka majanduskasv  ja selle saavutamise strateegiad.  Kokkusaamisel kinnitatud tegevuskava toob välja  mitmeid aspekte, mis riikide majanduskasvu peaksid stimuleerima.  Suuresti on tegemist väga üldiste deklaratsioonidega ja midagi  uut siin meie jaoks ei ole. Aga mõned  huvitavad aspektid siiski!

Globaalne eesmärk  on saavutada  vähemalt 2% majanduskasv järgneva 5 aasta jooksul. Loomulikult on riigiti kasvu kiirus erinev – Euroopas  madalam ja tärkava majandusega riikides kiirem.  Globaalse majanduskasvu saavutamiseks peaksid ka riigid edendama struktuurseid reforme ja tihendama omavahelist koostööd.  

Täpsemalt näeb tegevuskava ette keskendumist neljale valdkonnale -  infrastruktuuri arendamist; kaubandustõkete vähendamist; uute töövõimaluste leidmist ja konkurentsijõudude tugevdamist.

Infrastruktuuri arendamiseks kavatsetakse luua spetsiaalsed asutused, mis aitavad nii siseriiklikke kui piiriüleseid projekte  korraldada ja rahastada.  Üks oluline takistus tundub olevat infrastruktuuri projektide riigipoolne rahastamine, sestap püütakse soodustada ka eraraha investeeringuid infrastruktuuri arendamisse.   

Teine suund on piiriülese kaubanduse tõkete vähendamine. Eesti jaoks  teemapüstutus ülemäära aktuaalne ei ole, sest oleme niigi väliskaubanduslikule tegevusele  üpris avatud.  Aga teiselt poolt, kui pidada silmas Lääneriikide ja Venemaa vahelist kaubandussanktsioonide sõda, siis tuleb silmad lahti hoida.

Kuna ikka on veel tuntav pangandussüsteemi kriisijärgne ebakindlus, siis rõhutatakse ka vajadust kehtestada finantssektorile selgemad ja efektiivsemad regulatsioonid.   Selle teemaga seondub vahetult ka riikide võlakoormuse kontrolli alla saamine.

Eesti jaoks huvitav aspekt on aga G20  näpunäited maksusüsteemi arendamiseks.  Rõhutatakse vajadust „kindlustada rahvusvahelise maksusüsteemi õiglus  ja  kindlustada riikide maksubaas“.  Pangem nüüd tähele – rõhutatakse põhimõtet, et „kasumid peavad olema maksustatud neis riikides,  kus ettevõtte majandustegevus toimub ja kus lisaväärtus  luuakse“.   Tänane Eesti kasumimaksustamise  süsteem on sõna-sõnalt selle põhimõttega vastuolus. Meie maksusüsteem teeb võimalikuks suuremahulise Eestis teenitud kasumi maksuvaba väljaveo välisettevõtete poolt.  Ehk Eestis toimub täpsel see, mida nimetatud deklaratsioon taunib.  G20 lõppdokumendis tunnustati ka rahvusvaheliste maksureeglite täpsustumist ja piiriülese maksude vältimise seire arengut.

Olulise kasvustrateegia valdkonnana räägiti palju ka töökohtade loomise vajadusest ja naiste ning noorte töövõimaluste avardumisest; kliimamuutustest ja muudest olulistest asjadest.

Seega kokkuvõttes. On ju ilmselge, et pooleteistpäevase  kokkusaamise käigus ei ole võimalik maailma globaalprobleeme lahendada. Eelkõige  on selliste ürituste eesmärgiks anda  olulistele riigipeadele võimalus kõrgetasemeliseks otsesuhtluseks.  See võimaldaks  kiiremini reageerida maailma majanduse ja poliitika hetkeprobleemidele,  nagu Ebolaga viiruse leviku tõkestamine või sõjaliste konfliktide vaigistamine.  Ja näiteks otsekohene ning kriitiline suhtumine Venemaa agressiivsesse tegevusse, mis sel kohtumisel ka toimus.

Teine üldisem eesmärk  on seotud indikatsioonide andmisega maailmale – mis on olulised probleemid ja kuhu suunda kavatsetakse liikuda!   Ja see läheb ka Eestile korda, sest oleme samuti oluline osa maailmast! 

Majanduskeskkond ja konkurents (Vikerraadio (22): 4.11.2014)

Maailmapanga uurimisrühm  on tulnud välja iga-aastase  raportiga Doing Business 2015. Nimetame seda siinkohal Äritegevuse  keskkonna ülevaateks, mis hõlmab kokku 189 riiki.  Selliste  „edetabelite“ puhul on alati põnev jälgida, kuidas suur Eesti väikeses maailmas välja paistab.  Päris hästi paistame -  asume  raporti kohaselt väärikal 17-ndal  kohal maailmas.  Alljärgnevalt toomegi välja Eesti ärikeskkonna tugevused ja nõrkused.  

Ülevaate teravik on suunatud eelkõige  riigipoolse regulatiivse raamistiku  võrdlemisele erinevates riikides.  Neid erinevaid asjaolusid  kokku pannes saame igas riigis eripärase  businesskeskkonna, mis pidurdab või soodustab äri  alustamist ja hoidmist. 

Lisaks regulatsioonidele vaadeldaks ka üldisi äritegemise tingimusi nagu elektrivoolu  olemasolu või ärikokkulepetest kinnipidamise tagamine. Muide, elektrivõrguga liikumine on kummalisel kombel raporti kohaselt Eesti äritegevuse üks suuremaid nõrkusi. 

Äritegevuse  regulatiivne raamistik on koondatud 11 valdkonnaks, mille taset  hinnatakse erinevate mõõdikute alusel.  Mida soosivam on regulatiivne keskkond, seda kergem on äritegevus.

Ülevaade keskendub peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevusega seotud tahkudele.   Ärikeskkonna headust hinnatakse mitmesuguste indikaatorite alusel, mis mõõdavad protsesside lihtsust, kiirus ja kulukust. Nende erinevate näitajate alusel on konstrueeritud äritegevuse lihtsuse indeks, mille alusel ka riike järjestatakse. 

Sellised näitjad on ettevõtte asutamise kiirus; ehitusloa hankimise lihtsus; omandi kaitstus, juurdepääs laenurahale; maksukeskkond; piiriülese kaubanduse lihtsus  või kohtusüsteemi efektiivsus. Eri maade võrdlemiseks on konstrueeritud iga riigi kohta hüpoteetiline keskmine ettevõte, mis on paigutatud tegutsema riigi kõige suuremas majanduskeskusesse.  Ning on püütud ette kujutada, mis selle ettevõttega võiks reaalses ärikeskkonnas juhtuda.

Lähtudes raportist on kõige soodsam ärikeskkond Singapuris, järgnevad Uus-Meremaa, Hong Kong, Taani ja Lõuna-Korea.  Esikümnes on veel Norra, USA, Suurbritannia, Soome ja Austraalia.  Näeme, et paljuski langeb nimekirja esiots kokku riikide globaalset konkurentsivõime järjestusega.

Kõige kibedamaks on ettevõtjate elu tehtud aga Aafrika vaestes riikides. Nimekirja lõpus asuvad sellised riigid nagu  Eritrea, Liibüa, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad  ja Lõuna- Sudaan. Tegemist on nõrga riikluse ja paljudel juhtudel ka sõjas laastatud maadega.

Nagu öeldud, Eesti positsioon 17-ndal  kohal on väga hea. Maailmapank  ei too Eesti puhul välja mingeid koheselt muutusi vajavaid ärikeskkonnad aspekte, nagu seda näiteks paljude riikide puhul tehakse. Enamus Euroopa riike on meist tagapool,  ka näiteks  naaberriigid  Läti ja Leedu. Viimased õnneks mitte väga kaugel!  Kõige nõrgemal positsioonil asuv Euroopa Liidu riik on Malta, olles järjestuses 94-s.

Vaatame lähemalt Eesti  ärikeskkonda mõjutavaid regulatsioone ja võrdleme ennast teiste riikidega. 

Ettevõtlusega alustamist  peetakse Eestis lihtsaks  –  vähe protseduure; äriühingu kiire registreerimisaeg ja suhteliselt odav.

Globaalses võrdluses on soodne Eestis ka ehitusloa saamine. Kokku võtaks see arveslikult 3 kuud.

Nagu öeldud, elektriühendustega liitumine  Eestis ei ole ülemäära ettevõtjasõbralik – asume 56 kohal. Aga üldiselt ei ole nagu kuulnud, et  elekteriühendused meie ettevõtjatele mingeid probleeme  oleks tekitanud.  Aga näe, Maailmapank peab seda probleemiks!

Väga ettevõttjasõbralik on Eestis omandi registreerimine – vähe protseduure ja väike ajakulu. Ka laenusaamise võimalused on Eestis suhteliselt lihtsad.

Probleemiks peetakse aga ettevõtete vähemusomanike kaitstust.  Eelkõige on tegemist ebapiisava seadusandlusega, mida siis peaksime tõepoolest üle vaatama ja täiendama.

Maksukeskonna tase vastab meie omakuvandile  maksude olukorraga. Aga teiselt poolt näitab see ka Raporti metoodika piiratust.  Tänase seaduse kohaselt on Eestis reinvesteeritud kasum  tulumaksust vabastatud.  Antud Raport eeldab aga ettevõtte kasumimaksu täies mahus tasumist. Seega on meie ettevõtja tegelik maksukoormus Raportis näidatust väiksem.

Edas, väga tugev on Eesti seis ülepiirilise kaubanduskeskkonnaga. Väikese avatud majandusega Euroopa Liidu riigi puhul on see aga üsna ootuspärane!

Nõrgem on seis  lepingute jõustamise ja ettevõtte maksejõuetusega lahendamisega. Keskmiselt võtab pankrotiprotsess aega 3 aastat.   Kohtusüsteemi ehektiivsud on ärikeskkonna seisukohalt äärmiselt oluline aspekt.

Kokkuvõttes, Eesti ärikeskkond on rahvusvahelises  võrdluses heal tasemel. Aga veelkord, nagu ka teiste sarnaste edetabelite puhul ei maksa kohapunkte ülemäära tõsiselt võtta. Oluline on teine aspekt - sellised ülevaated võimaldavad süsteemselt  välja tuua ärikeskkonna osised ja neid kriitiliselt analüüsida.  Mida parem ärikeskkond, seda rikkam riik!