Maailmapanga uurimisrühm on tulnud välja iga-aastase raportiga Doing
Business 2015. Nimetame seda siinkohal Äritegevuse keskkonna ülevaateks, mis hõlmab kokku 189
riiki. Selliste „edetabelite“ puhul on alati põnev jälgida,
kuidas suur Eesti väikeses maailmas välja paistab. Päris hästi paistame - asume
raporti kohaselt väärikal 17-ndal
kohal maailmas. Alljärgnevalt
toomegi välja Eesti ärikeskkonna tugevused ja nõrkused.
Ülevaate teravik on suunatud eelkõige riigipoolse regulatiivse raamistiku võrdlemisele erinevates riikides. Neid erinevaid asjaolusid kokku pannes saame igas riigis eripärase businesskeskkonna,
mis pidurdab või soodustab äri
alustamist ja hoidmist.
Lisaks regulatsioonidele vaadeldaks ka üldisi
äritegemise tingimusi nagu elektrivoolu olemasolu
või ärikokkulepetest kinnipidamise tagamine. Muide, elektrivõrguga liikumine on
kummalisel kombel raporti kohaselt Eesti äritegevuse üks suuremaid nõrkusi.
Äritegevuse regulatiivne
raamistik on koondatud 11 valdkonnaks, mille taset hinnatakse erinevate mõõdikute alusel. Mida soosivam on regulatiivne keskkond, seda
kergem on äritegevus.
Ülevaade keskendub peamiselt väikese ja keskmise
suurusega ettevõtete majandustegevusega seotud tahkudele. Ärikeskkonna
headust hinnatakse mitmesuguste indikaatorite alusel, mis mõõdavad protsesside
lihtsust, kiirus ja kulukust. Nende erinevate näitajate alusel on
konstrueeritud äritegevuse lihtsuse indeks, mille alusel ka riike
järjestatakse.
Sellised näitjad on ettevõtte asutamise kiirus;
ehitusloa hankimise lihtsus; omandi kaitstus, juurdepääs laenurahale;
maksukeskkond; piiriülese kaubanduse lihtsus
või kohtusüsteemi efektiivsus. Eri maade võrdlemiseks on konstrueeritud
iga riigi kohta hüpoteetiline keskmine ettevõte, mis on paigutatud tegutsema
riigi kõige suuremas majanduskeskusesse.
Ning on püütud ette kujutada, mis selle ettevõttega võiks reaalses
ärikeskkonnas juhtuda.
Lähtudes raportist on kõige soodsam ärikeskkond
Singapuris, järgnevad Uus-Meremaa, Hong Kong, Taani ja Lõuna-Korea. Esikümnes on veel Norra, USA, Suurbritannia,
Soome ja Austraalia. Näeme, et paljuski
langeb nimekirja esiots kokku riikide globaalset konkurentsivõime järjestusega.
Kõige kibedamaks on ettevõtjate elu tehtud aga Aafrika
vaestes riikides. Nimekirja lõpus asuvad sellised riigid nagu Eritrea, Liibüa, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad ja Lõuna- Sudaan. Tegemist on nõrga riikluse
ja paljudel juhtudel ka sõjas laastatud maadega.
Nagu öeldud, Eesti positsioon 17-ndal kohal on väga hea. Maailmapank ei too Eesti puhul välja mingeid koheselt
muutusi vajavaid ärikeskkonnad aspekte, nagu seda näiteks paljude riikide puhul
tehakse. Enamus Euroopa riike on meist tagapool, ka näiteks
naaberriigid Läti ja Leedu. Viimased
õnneks mitte väga kaugel! Kõige nõrgemal
positsioonil asuv Euroopa Liidu riik on Malta, olles järjestuses 94-s.
Vaatame lähemalt Eesti
ärikeskkonda mõjutavaid regulatsioone ja võrdleme ennast teiste
riikidega.
Ettevõtlusega alustamist peetakse Eestis lihtsaks – vähe
protseduure; äriühingu kiire registreerimisaeg ja suhteliselt odav.
Globaalses võrdluses on soodne Eestis ka ehitusloa
saamine. Kokku võtaks see arveslikult 3 kuud.
Nagu öeldud, elektriühendustega liitumine Eestis ei ole ülemäära ettevõtjasõbralik –
asume 56 kohal. Aga üldiselt ei ole nagu kuulnud, et elekteriühendused meie ettevõtjatele mingeid
probleeme oleks tekitanud. Aga näe, Maailmapank peab seda probleemiks!
Väga ettevõttjasõbralik on Eestis omandi
registreerimine – vähe protseduure ja väike ajakulu. Ka laenusaamise võimalused
on Eestis suhteliselt lihtsad.
Probleemiks peetakse aga ettevõtete vähemusomanike
kaitstust. Eelkõige on tegemist
ebapiisava seadusandlusega, mida siis peaksime tõepoolest üle vaatama ja
täiendama.
Maksukeskonna tase vastab meie omakuvandile maksude olukorraga. Aga teiselt poolt näitab
see ka Raporti metoodika piiratust.
Tänase seaduse kohaselt on Eestis reinvesteeritud kasum tulumaksust vabastatud. Antud Raport eeldab aga ettevõtte kasumimaksu
täies mahus tasumist. Seega on meie ettevõtja tegelik maksukoormus Raportis
näidatust väiksem.
Edas, väga tugev on Eesti seis ülepiirilise
kaubanduskeskkonnaga. Väikese avatud majandusega Euroopa Liidu riigi puhul on
see aga üsna ootuspärane!
Nõrgem on seis
lepingute jõustamise ja ettevõtte maksejõuetusega lahendamisega.
Keskmiselt võtab pankrotiprotsess aega 3 aastat. Kohtusüsteemi ehektiivsud on ärikeskkonna
seisukohalt äärmiselt oluline aspekt.
Kokkuvõttes, Eesti ärikeskkond on rahvusvahelises võrdluses heal tasemel. Aga veelkord, nagu ka
teiste sarnaste edetabelite puhul ei maksa kohapunkte ülemäära tõsiselt võtta.
Oluline on teine aspekt - sellised ülevaated võimaldavad süsteemselt välja tuua ärikeskkonna osised ja neid
kriitiliselt analüüsida. Mida parem
ärikeskkond, seda rikkam riik!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar