Maksustame ilu

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tamsar-maksureformi-ideest-ei-tohi-olla-teemasid-milles-diskussioon-on-valistatud?id=73755487

" Maksupoliitika peab Tamsari sõnul soodustama Eesti ühiskonna peamist heaolu allikat – töötegemist, ja tööandjate seisukoht on, et maksustada tuleb pigem jõukas olemist, aga mitte jõukaks saamist. “Oleme seda rõhutanud ka Tööandjate manifestis,” lisas ta"

VT: See on nonsenss! Jõukus on abstraktne kategooria, samuti nagu ilu, tugevus või osavus. Maksustada saab,  kui on olemas maksubaas. Aga mis see jõukuse puhul on? Raha pangas? Kinnisvara? Aktsiaid? Osalus ettevõtetes?
Neist ükski ei ole tõsiseltvõetav maksubaas, mis asendaks väiksemalgi määral  tulu- või tarbimismakse!  Mida me siis maksustame - kas vanainimese suvekodu või rikkama inimese kinnisvara välismaal? Pole võimalik! Raha pangas? Siis hoitakse raha kodus padja all? Aktsiate väärtust? Kas siis peaks aktsiaid müüma hakkama ainult selleks, et makse maksta? Samamoodi äriettevõtete omandusega. 
Ja üldse, jõukate maksustamine on  väga kommunistlik idee!
Lühidalt, maksustame siis parem ilu. Minu maksukoormus oleks siis väga madal! 

Majanduslik stagnatsioon ja 100! (Vikerraadio (53): 23. 02.2016)

Vabariigi aastapäeva eel on paslik rääkida meie majandusarengust laiemas võtmes. Eelmise aastapäeva kõnes väitis Vabariigi president, et  need majanduspoliitikad, mis on Eestit edendanud eelmisel veerandsajandil, meid enam edasi ei vii.  Aastapäeval  ongi hea hetk küsida – aga mis on siis see, mis meid edasi peaks viima ja veelgi tähtsam – kuidas?

Poliitikas  on iseenesest huvitavad ajad, aga majanduskasvu numbrid ja üldine meeleolu annab tunnistust,  et majandus on seisakusse ehk stagnatsiooni vajunud.  Miks siis hoog maas  ja areng kiduravõitu?   Ei tahaks siin kedagi konkreetselt osatada, vaid püüan välja tuua  tänase olukorra laiema tagamaa. 

Majandusliku stagnatsiooni põhjus on minu arvates see, et ühiskond on võrreldes veerandsaja  taguse ajaga muutunud, aga majanduse juhtimise instrumentide kasutamine  on jäänud suuresti samaks.   Pean silmas siin näiteks majandustsükli juhtimise põhimõtteid, riiklikke investeeringuid, maksusüsteemi,  riigivõla juhtimist, avaliku sektori töötajate motivatsiooni  ja paljusid teisi  olulisi majandusinstrumente. Oleme nende asjadega paljuski ummikusse jõudnud – ei toeta nad ühiskonna edenemist ega majanduskasvu!

Iga ühiskond teiseneb, seega vajame ka Eesti majandussüsteemi pidevat uuesti mõtestamist ja raamistikku asetamist. Aga tundub, et räägime tänasest Eestist kui paarikümne aasta tagusest üleminekuriigist. Mitte suveräänsest ja turumajanduslikust ühiskonnast.

Võtame näiteks maksusüsteemi ja riigivõla teema. Neil teemadel räägime riigi rollist kui millestki väljaspool Eesti ühiskonda seisvast, piltlikult öeldes kurjast onust, kes  lapselt kommi ära võtab.

Tänase maksusüsteemi põhimõtted on suures piires samasugused, nagu nad olid 25 aastat tagasi. Siis oli tegemist vaese, turumajanduses kogenematu ja majanduslikult isoleeritud riigiga. Sellisel ühiskonnal  puudus võimekus hallata keerulist maksusüsteemi ja riigivõlainstrumente. Eesti keskmine palk oli 60 eurot ning pension 20 eurot. Välisinvesteeringuid polnud, riigi-institutsioonid ja  eraettevõtlus oli algeline, maksukultuur puudus. Selline ühiskond vajaski  lihtsat maksu ja eelarvesüsteemi. Aga täna elame hoopis teises jõukusetsoonis. Samas,  maksusüsteem  on jäänud ju ka täna sama primitiivseks kui veerandsada aastat tagasi!  

Samasugune on olukord ka riigivõlaga. Pikalt võimul olnud juhtparteid otseselt välistavad igasuguse arutelu finantsinstrumentide  kasutamise üle. Tegemist on sisuliselt  ju turumajandusele omase  pangandusüsteemi olemuse eitamisega. Kui me aga ei  kaasa laenuraha investeeringuteks haridusse, infrastruktuuri või reformide tegemisse, siis pikas perspektiivis ongi areng väga kidur!

Peaksime aru saama, et kui me oma riiki ei panusta, siis iseseisva Eesti ühiskonna, keele ja kultuuri säilimine ei ole võimalik. Ei ole võimalik selline olukord, et riigi ainuke tegevus on ära kaotada maksud ja pakkuda meile palju ja kvaliteetset haridust, meditsiini ja julgeolekut. Ainult hea sõnaga täna enam kooli, politseid ega sõjaväge  üleval ei pea! Meil on turumajandus ja raha loeb!

Aga miks siis majanduspoliitikad ei ole eluga kooskõlas uuenenud? Lihtne vastus – siis peaksid ka  võimul olevad  erakonnad tunnistama, et teatud majandussümbolite aeg on ümber.  Aga  väga raske on muuta selliseid, aastakümneid presenteeritud maamärke, mis ka täna ikka veel propagandistlikult toimivad. Aga majanduslikult ei toimi juba ammu!

Aga selliseid rituaalseid piirangud meil jagub! Ei  tohi võtta riigilaenu infrastruktuuri investeerimiseks  või majanduse stabiliseerimiseks.  Parem siis sööme ära seemnevilja!

Ei tohi maksustada välispankade kasumit, parem siis  väänata kõrged maksud kaela oma tarbijatele ja ettevõtetele.

Madala-  ja kõrgetululisi tuleb maksustada samasuure maksumääraga. Kui avalikule sektorile maksuraha ei jagu, siis tuleb riik kinni panna või  riigivara müüa. Aga mitte mingil juhul ei tohi korjata rohkem makse  või kasutada riigivõlainstrumente.

Paraku, hoides kinni oma aja ära elanud  sümbolitest,  piirame me sellega majanduse juhtimise võimalusi ehk  ja muudame  majanduse  ebaefektiivseks.  

Kui mingeid  majandussüsteeme süsteeme ei tohi muuta  ainult sellepärast, „et neid ei tohi ju muuta“,   siis olemegi  iseendal  käed,  suu ja mõistuse kinni teipinud.  Lihtne on rituaalselt korrutada mingeid aastakümneid kehtinud loosungeid; peenhäälestada  vähetähtsaid majandusküsimusi  ning mitte riskida oma eelnevate aegade lubaduste  muutmisega. Isegi  sel juhul kui need  õõnestavad ühiskonna jätkusuutlikkust.  Ja see ongi stagnatsioon!

Stagnatsiooni  häda on see, et ta võib kesta pikka aega. Otseselt nagu midagi kokku ei kuku, aga  teisel poolt, ega kuskile ei liiguta ka.

Kokkuvõttes, meie riigi järgmised sada aastat iseseisvust on ainult siis võimalik, kui stagnauss meist võitu ei saa!

Head vabariigi aastapäeva! 

Maga kiiremini

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-eesti-tarbija-hinnatundlikus-pohjustab-kaudselt-toidu-raiskuminekut?id=73650873


"Keskkonnaministeeriumi tellimusel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt läbi viidud uuringust selgus, et kuna Eesti inimene on väga hinnatundlik, siis meelitavad kaupmehed allahindlustega, kuid nende käigus pakutavat toitu ei jõuta pahatihti enne riknemist maha müüa"

VT: ehk siis,  mida vaesem ühiskond, seda rohkem läheb poes toitu raisku! Pole midagi öelda kui  - maga kiiremini!

USA presidendikandidaatide maksulubadused (Vikerraadio (52): 9.02.2016)

USA  presidendivalimised toimuvad novembris ja parteid tegelevad usinalt oma esinduspersooni valimisega. Sellel  tulevaste presidentide  paraadil   toovad kandidaadid välja ka oma maksupoliitilised seisukohad. USA kui maailma võimsaima majandusriigi maksupoliitikaid  jälgitakse ikka  hoolikalt  - otsitakse nii eeskuju oma maksuasjade korraldamiseks kui ka püütakse aimata mõju maailma majanduskeskkonnale tervikuna. Plaanitavad maksumuudatused toovad välja ka  USA ühiskonna probleemid,  mida kandidaadid maksusüsteemi kaudu tahaksid leevendada. Meenutame siinkohal näiteks Ronald Reagani jõulisi tulumaksureforme 30 aastat tagasi maksumäärade ja maksuastmete radikaalsel vähendamisel.

Missugused on siis hetkel presidendirallis osalevate presidendikandidaatide ettepanekud tulu ja kasumimaksude teemal TaxFoundation’i andmetel.

Üldiselt on maailmavaateline  veelahe vabariiklaste  ja demokraatide kandidaatide vahel  ilmselgelt nähtav ka maksuettepanekutes. Kui esimesed kutsuvad üles makse alandama, siis  teised pigem suurendama. Huvitav on aga märkida,  et isegi ühte parteisse kuuluvate persoonide ettepanekud on sageli väga erinevad, et mitte öelda vastandlikud. Kui Eestis oleme harjunud, et erakondlased hääldavad püüdlikult välja neid seisukohti, mis parteiprogrammis kirja on pandud, siis USA presidendikandidaatide vabadusaste on oluliselt suurem. Pannakse ette ka selliseid maksumuudatusi, mis esmapilgul vist isegi ei sobitu parteilise ideoloogiaga.

Vaatame hakatuseks isiku tulumaksuga seonduvaid teemasid. Tulumaksusüsteem on USA suhteliselt keeruline, sisaldades 7-t maksumäära ja hulgaliselt erisusi ning mahaarvamisi. Kõrgeim maksumäär küündib pea 40%-ni, seda küll maksustatavale tulule alates 415 tuhandest dollarist.  Kokkuvõttes kujuneb aga nii, et sisuliselt aastas alla 45 tuhande  dollari teenija föderaalvalitsusele tulumaksu ei maksa.  Samas on huvitav  maksusüsteemi komponent niinimetatud alternatiivne  minimaalne tulumaks nii eraisikutele kui  ettevõtetele. Ehk siis – kui inimese  või firma sissetulek ületab teatud taseme, siis ei saa tekkida  olukord, et tulumaksu üldse ei maksta. Sest mitmesugused maksuvabastused viivad maksukohutuse nulli. USA-s on turumajandus ning ei ole võimlik selline olukord nagu Eestis, kus välispangad teenivad sadu miljoneid eurosid kasumeid ja siis selle riigist maksuvabalt välja kandivad ning ei maksa kohalikku eelarvesse mitte sentigi.  

Aga kandidaatide juurde tagasi.

Kõik vabariiklastest kandidaadid panevad ette vähendada maksuastmeid ja tuua alla indiviidi tulule kehtestatud maksumäärad. Kaks kandidaati - Ted Cruz ja Ben Carson  - pakuvad lausa ühte maksuastet ehk proportsionaalset tulumaksu.  Seoses sellega on ka Eesti tulumaksusüsteemi  kui eeskuju näitena välja toodud. Paraku tundub, et Eesti tulumaksust räägitakse paarikümne aasta taguse olukorra  võtmes,  mitte aga ei lähtuta  meie tänasest majandussituatsiooni ja probleemidest. Raske uskuda, et proportsionaalne tulumaks on see,  mis aitaks kuidagimoodi kaasa USA majanduse konkurentsivõime suurenemisele, majanduskasvule ja keskklassi tulustagnatsiooni  ületamisele.  

Vastupidiselt vabariiklastele pakuvad demokraatidest kandidaadid  aga suuretululistele maksuastmete  lisamist.  Demokraat Bernie  Sanders pakub lisaks nelja maksuastet ja maksumäära tõusu kui  52 protsendini kõige suurema tulu saajatele.  Demokraat Hillary Clintoni  seab ette niinimetatud „Buffeti maksumäära“ (Buffet rule), mille kohaselt üle 1 miljoni dollari tulu teenijad peavad maksustatavast tulust vähemalt 30% tulumaksu maksma.

Kõikidele vabariiklaste kandidaatidele  ei meeldi loomupäraselt eelpoolnimetatud alternatiivne minimaalne maks rikastele ning kõik kutsuvad seda ära kaotama.

Samal ajal puuduvad parteiliselt  ühtsed seisukohad mitmesuguste maksuvabastuste kasutamise suhtes. Kes kandidaatidest  tahab maha-arvamised ja maksutagastused üldse ära kaotada, kas aga tahab nende kasutamist hoopis laiendada.

Mida kandidaadid sooviksid teha ettevõtete kasumimaksuga?  Tänane  USA kasumimaksusüsteem on mitmete maksumääradega ja kõrgeim maksumäär ulatub 39%-ni. Mis on üks kõrgemaid maksumäärasid maailmas, mis tegelikkuses muidugi nii kõrgeks  ei kujune.   Enamus vabariiklastest kandidaate sooviks selle asemele ühtset madalamat maksumäära või lausa kasumimaksu ärakaotamist.

Aga hoopis huvitavamad  on  ettepanekud USA ettevõtete välismaal teenitud kasumite ja dividendide maksustamise kohta.  See teema tundub kõikidele kandidaatidele väga hingelähedane olevat!  Täna on tegemist olukorraga, kus välismaal teenitud  kasumid on USA  suuresti  maksust vabastatud. Donald Trump paneb ette välismaiste kasumite maksukohustuse edasilükkamine ära lõpetada ja maksuraha koju tuua. Mis kokkuvõttes võib muuta USA firmade välisinvesteeringute mahtu ja suunda.  Ja see ei ole enam ainult USA siseasi vaid maailma asi, sest Ameerika välisinvesteeringutest sõltub üsnagi  suur osa maailma riikide majandusarengust!

Maga kiiremini: Äripäev 4.02.2016

Äripäev: "valitsus peab tagama, et Eestisse oleks ka päriselt võimalik tööle tulla!

http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/02/04/kvoot-tais-ja-ukrainlased-lisaks

Äripäev pole ikka veel aru saanud, et Eesti on Euroopa Liidu liige! 

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=457&langId=et

Kiirlennuk: töörühm otsib riigi raha eest malakat opositsiooni vastu (Postimees 1.02.2016))

http://majandus24.postimees.ee/3521489/tooruhm-otsib-eesti-majanduskasvu-parssivaid-elevante


Kadri Hainsalu (KH)  küsib  Erkki Raasukeselt ER): 
KH: mida teete? ER: "Meie käest ei ole tellitud toodet, vaid mõtteid"
KH: kes tellis?  ER: "Reformierakond"

KH: mis juhtub siis, kui mõtted ei lähe Reformierakonna omadega kokku?  ER:"siis valitseb lihtsalt vaikus"!

KH: mis juhtub edasi?  ER: " (raport)  võimaldab liigutada eest ära mittekonstruktiivset opositsiooni ja takistajaid". "Kui keegi on olnud  risti tee peal ees, siis arvan, et tulevikus on selle takistajal raskem sama rolli täita, kui piisavalt autoriteetne kogu arvab midagi!"

Vaat nii!