USA presidendikandidaatide maksulubadused (Vikerraadio (52): 9.02.2016)

USA  presidendivalimised toimuvad novembris ja parteid tegelevad usinalt oma esinduspersooni valimisega. Sellel  tulevaste presidentide  paraadil   toovad kandidaadid välja ka oma maksupoliitilised seisukohad. USA kui maailma võimsaima majandusriigi maksupoliitikaid  jälgitakse ikka  hoolikalt  - otsitakse nii eeskuju oma maksuasjade korraldamiseks kui ka püütakse aimata mõju maailma majanduskeskkonnale tervikuna. Plaanitavad maksumuudatused toovad välja ka  USA ühiskonna probleemid,  mida kandidaadid maksusüsteemi kaudu tahaksid leevendada. Meenutame siinkohal näiteks Ronald Reagani jõulisi tulumaksureforme 30 aastat tagasi maksumäärade ja maksuastmete radikaalsel vähendamisel.

Missugused on siis hetkel presidendirallis osalevate presidendikandidaatide ettepanekud tulu ja kasumimaksude teemal TaxFoundation’i andmetel.

Üldiselt on maailmavaateline  veelahe vabariiklaste  ja demokraatide kandidaatide vahel  ilmselgelt nähtav ka maksuettepanekutes. Kui esimesed kutsuvad üles makse alandama, siis  teised pigem suurendama. Huvitav on aga märkida,  et isegi ühte parteisse kuuluvate persoonide ettepanekud on sageli väga erinevad, et mitte öelda vastandlikud. Kui Eestis oleme harjunud, et erakondlased hääldavad püüdlikult välja neid seisukohti, mis parteiprogrammis kirja on pandud, siis USA presidendikandidaatide vabadusaste on oluliselt suurem. Pannakse ette ka selliseid maksumuudatusi, mis esmapilgul vist isegi ei sobitu parteilise ideoloogiaga.

Vaatame hakatuseks isiku tulumaksuga seonduvaid teemasid. Tulumaksusüsteem on USA suhteliselt keeruline, sisaldades 7-t maksumäära ja hulgaliselt erisusi ning mahaarvamisi. Kõrgeim maksumäär küündib pea 40%-ni, seda küll maksustatavale tulule alates 415 tuhandest dollarist.  Kokkuvõttes kujuneb aga nii, et sisuliselt aastas alla 45 tuhande  dollari teenija föderaalvalitsusele tulumaksu ei maksa.  Samas on huvitav  maksusüsteemi komponent niinimetatud alternatiivne  minimaalne tulumaks nii eraisikutele kui  ettevõtetele. Ehk siis – kui inimese  või firma sissetulek ületab teatud taseme, siis ei saa tekkida  olukord, et tulumaksu üldse ei maksta. Sest mitmesugused maksuvabastused viivad maksukohutuse nulli. USA-s on turumajandus ning ei ole võimlik selline olukord nagu Eestis, kus välispangad teenivad sadu miljoneid eurosid kasumeid ja siis selle riigist maksuvabalt välja kandivad ning ei maksa kohalikku eelarvesse mitte sentigi.  

Aga kandidaatide juurde tagasi.

Kõik vabariiklastest kandidaadid panevad ette vähendada maksuastmeid ja tuua alla indiviidi tulule kehtestatud maksumäärad. Kaks kandidaati - Ted Cruz ja Ben Carson  - pakuvad lausa ühte maksuastet ehk proportsionaalset tulumaksu.  Seoses sellega on ka Eesti tulumaksusüsteemi  kui eeskuju näitena välja toodud. Paraku tundub, et Eesti tulumaksust räägitakse paarikümne aasta taguse olukorra  võtmes,  mitte aga ei lähtuta  meie tänasest majandussituatsiooni ja probleemidest. Raske uskuda, et proportsionaalne tulumaks on see,  mis aitaks kuidagimoodi kaasa USA majanduse konkurentsivõime suurenemisele, majanduskasvule ja keskklassi tulustagnatsiooni  ületamisele.  

Vastupidiselt vabariiklastele pakuvad demokraatidest kandidaadid  aga suuretululistele maksuastmete  lisamist.  Demokraat Bernie  Sanders pakub lisaks nelja maksuastet ja maksumäära tõusu kui  52 protsendini kõige suurema tulu saajatele.  Demokraat Hillary Clintoni  seab ette niinimetatud „Buffeti maksumäära“ (Buffet rule), mille kohaselt üle 1 miljoni dollari tulu teenijad peavad maksustatavast tulust vähemalt 30% tulumaksu maksma.

Kõikidele vabariiklaste kandidaatidele  ei meeldi loomupäraselt eelpoolnimetatud alternatiivne minimaalne maks rikastele ning kõik kutsuvad seda ära kaotama.

Samal ajal puuduvad parteiliselt  ühtsed seisukohad mitmesuguste maksuvabastuste kasutamise suhtes. Kes kandidaatidest  tahab maha-arvamised ja maksutagastused üldse ära kaotada, kas aga tahab nende kasutamist hoopis laiendada.

Mida kandidaadid sooviksid teha ettevõtete kasumimaksuga?  Tänane  USA kasumimaksusüsteem on mitmete maksumääradega ja kõrgeim maksumäär ulatub 39%-ni. Mis on üks kõrgemaid maksumäärasid maailmas, mis tegelikkuses muidugi nii kõrgeks  ei kujune.   Enamus vabariiklastest kandidaate sooviks selle asemele ühtset madalamat maksumäära või lausa kasumimaksu ärakaotamist.

Aga hoopis huvitavamad  on  ettepanekud USA ettevõtete välismaal teenitud kasumite ja dividendide maksustamise kohta.  See teema tundub kõikidele kandidaatidele väga hingelähedane olevat!  Täna on tegemist olukorraga, kus välismaal teenitud  kasumid on USA  suuresti  maksust vabastatud. Donald Trump paneb ette välismaiste kasumite maksukohustuse edasilükkamine ära lõpetada ja maksuraha koju tuua. Mis kokkuvõttes võib muuta USA firmade välisinvesteeringute mahtu ja suunda.  Ja see ei ole enam ainult USA siseasi vaid maailma asi, sest Ameerika välisinvesteeringutest sõltub üsnagi  suur osa maailma riikide majandusarengust!