Eelmisel nädalal arutasid
ettevõtjad migratsiooni teemal. Tööturu taust on üldiselt teada – tööealiste arv tänastes
vanusepiirides väheneb, väljaränne on kahjuks ikka veel liiga kõrge,
tööviljakus on seiskunud 70 protsendi
tasemel Euroopa keskmisest. Palgatase
küll tõuseb, aga jääb selgelt
maha meie Põhjala lähinaabritest.
Ettevõtteid vaevab tööjõupuudus
ja üha intensiivsemalt käib jutt sellest, kuidas Eestisse inimesi tööle meelitada. Dünaamiline
ja arenev riik vajab uusi inimesi. Mis on loomulikult õige!
Aga paneme asjad raamistikku.
Turumajanduses ei ole olemas sellist asja nagu defitsiit. Kui kaupa pole saada,
siis järelikult on pakutav hind liiga madal. Antud juhul siis palgatase.
Eesti kuulub juba 10 aastat Euroopa
Liitu. Selles majandusruumis on 350 miljonit
töötajat. Euroopa Liidu aluspõhimõte on
tööjõu vaba liikumine. Seega, väide, et Eestis
pole töötajaid saada, lihtsalt ei päde. Kui Eestis töötajaid napib, siis saab neid leida ehk Soomest või Tšehhist.
Miks sealt siis ei leita? Vastust teame kõik –
Eesti palk on liiga madal!
Samuti, pole ju suuremat
probleemi ka inimeste kaasamisega väljastpoolt Euroopat, kui jutt on suhteliselt suurema palgaga töötajatest.
Ja selliseid inimesi on üha rohkem nii ettevõtetes, ülikoolides kui riigiasutustes.
Seega, rääkides migratsioonist peetakse silmas ikka madalama
palgaotsa töötajaid. Sest Eesti ja Euroopa töötaja nii vähesega ei lepi!
Tahetakse sisse tuua töötajaid sellepärast, neile saab maksta vähem
palka kui Euroopa inimestele. Kuigi jutt on looritatud murega maksumaksjate ja tulevaste põlvede pärast.
Aga ärgem laskem petta endast tööandjate hirmujuttudest ja täpsustame
olukorda. Ja tõde on see, et senine
majandusmudel, mis põhineb odaval tööjõul , ei ole enam elujõuline. Püüe säilitada odava välistööjõu abil senist olukorda
toob aga kaasa
hoopis kõrgemad riskid ja suuremad pidurid ühiskonnale.
Välistööjõu positiivsetest
aspektidest rääkisid tööandjad palju ja kirglikult, aga toome välja ka
võimalikud majanduslikud riskid.
Esiteks, väljastpoolt Euroopa
tööturgu odava tööjõu kaasamine ei ole
turumajandus, vaid turukonkurentsi
välise eelise taotlemine. See on turukonkurentsi moonutus. Ei läheks Eesti inimesed välismaale, kui
kodumaal palk kõrgem oleks. Sellisel moel
palgataseme all hoidmine mõjub aga väga halvavalt Eesti töötajatele ning võib väljarännet veelgi suurendada.
Teiseks, kõige olulisem. Odav välistööjõud lükkab edasi majanduse moderniseerumise. Püütakse
säilitada odaval tööjõul põhinev majandustegevus selmet investeerida tehnoloogiasse
või kõrgema lisaväärtusega
sektoritesse. Moderniseerumine on aga
ülioluline aspekt Eesti arengu jaoks. Euroopa
Komisjon tõi hiljutises Raportis esile
asjaolu, et Eestis investeeritakse küll kapitalimahukatesse, aga vähese tootlikkusega
tegevustesse. Me ei sa kunagi rikkamaks
saadagi, kui puudub surve töötajate rakendamiseks kõrgema lisaväärtuse ja palgatasemega valdkondades.
Näiteks, kui meie ikka räägime
tööjõu puudusest, siis kuidas seletada toidukaubanduse olukorda. Tegemist on madala
lisaväärtusega, madalate palkade ja
siseturule suunatud tegevusega. Olen
kritiseerinud kaupluste pikki
lahtiolekuaegu. „Ei saa varem käsukorras kinni panna“ - kuulen vastuseks, sest see tähendaks ettevõtlusvabaduse piiramist. Ja samal ajal kuulame hädaldamist selle üle, et müüjad ja turvamehi pole. Kas meil on siis selleks vaja odavapalgalisi Vietnami
poemüüjaid ja Nigeeria turvamehi, et poed öösel veel kauem lahti hoida? Odava välistööjõu sissetoomine on oluliselt
suurem turumajanduse moonutus kui mõistlikud
tururegulatsioonid.
Kolmandaks, madalamat palka saab
mitte-eurooplastele selle pärast maksta, et neid saab ajutiselt survestada, sest neil pole valikut. Nii kui
see valik tekib, liigutakse kiiresti teistesse riikidesse või valdkondadesse.
See toob ühiskonnale kaasa ebakindluse
ja juhuslike inimeste läbivoolu Eestist.
Neljandaks, teisest kultuurist tulijad tekitavad
ühiskonnale suuri kulusid – näiteks võõrkeelne ümberõpe, teisekeelsed koolid või erilaadsed
sotsiaalteenused. Ka selle lisakulu peab keegi katma. Selliseid inimesi, kes meie
majandusstruktuuri ilma kohandamiseta kohe sobiks – neid pole lihtsalt olemas. Mitu kutseõppeasutust meil on kus saaks
ingliskeelset ametiõpet? Sisuliselt ju polegi!
Kokkuvõttes, kramplik
kinnihoidmine madala lisaväärtusega tegevust meid rikkamaks ei tee. Tööd, mis
ei ole konkurentsivõimelised, ei olegi ehk säilimist väärt. Ettevõtlikus selles seisnebki, et leida
tegevusvaldkonnad, kus kannatab ka kõrget palka maksta. Kui me ei suuda Eesti inimestele Euroopa tasemel
konkurentsivõimelist palka maksta, siis
ei päästa meid ka kolmas maailm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar