Eesti inimesed teenivad
keskmiselt 1100 eurot kuus. Sellelt töötasult maksab tööandja 370 eurot
sotsiaalkindlustusmakseid, töötaja
maksab 180 eurot tulumaksu ning saab kätte 882 eurot
Kõik võtaksime aluseks sama
tööjõukulu Läti ettevõtja jaoks, siis Läti töötaja saaks 100 eurot rohkem
palka, kuigi kätte saab umbes samapalju
kui Eesti töötaja. Läti tööandja maksab aga 100 eurot vähem sotsiaalmaksu kui
Eesti tööandja.
See näide avabki
ühe Eesti peamise maksuprobleemi - meie tööandjate suur maksukulu ja madal
töötajate palgatase. Kui palk on madal, siis
lähevad Eesti inimesed sinna, kus palganumber on kõrgem. See on täna suur probleem Eesti jaoks!
Riigi palgatase sõltub nii era-
kui avaliku sektori tegevusest. Erasektor saab palka suurendada tehes kõrgema lisandväärtusega
tooteid. Riik mõjutab palgataset läbi tööjõule kehtestatud maksude.
Tänane sotsiaalmaksusüsteem ja
maksumäärad kehtestati peaaegu veerandsada aastat tagasi. Keskmine palk oli
siis 60 eurot. Kui palgakulu koos maksudega oli alla saja
euro kuus, siis pole tööandjale eriti vahet, kui kõrge oli sotsiaalmaksu määr.
Kui aga tänasele keskmisele töötasule peab tööandja 400 eurot kuus sotsiaalmaksudena
juurde lisama, siis on tegemist väga suur koormisega. Suhteliselt on see tase
kõige kõrgem Euroopa Liidus. Probleem on tegelikult juba ammune, aga tundub, et
nüüd hakkab sotsiaalmaksusüsteem lõplikult kriisi jõudma.
Ettevõtete sotsiaalmaksu kulude
vähendamine saaks toimuda kahte moodi – kas üleminekuga erameditsiinile ehk
vabatahtlikule ravikindlustusele või
kanda sotsiaalmaksu koormus mingitele teistele maksudele.
Üleminek vabatahtlikule ja
erarahastusel põhinevale arstiabile nagu USA
pole Eestis paraku võimalik - meil on selleks liiga vähe inimesi ja
oleme selleks liiga vaesed. Eesti meditsiini saab rahastada ainult läbi
kohustusliku maksupanuse.
Seega küsimus – mis on need
teised maksud, mis peaks tulupuudujäägi katma kui väheneb tööandjate
sotsiaalmaksu osa. Kui vaadates meie
tarbimismakse, siis sisulist ruumi nende tõstmiseks enam ei ole. Ainus võimalus
on kanda ettevõtte sotsiaalmaksu koormus üle tulumaksudesse - nii indiviidi kui ettevõtte tasemel. Need
maksud on Eestis Euroopa kontekstis ühed madalamad.
Seega – osa tänasest sotsiaalmaksust peab nihkuma
töövõtja maksuks. Nii nagu see on
kõikides Euroopa Liidu maades. Olen juba
kümmekond aastat pakkunud ettevõtete sotsiaalmaksumääraks 15 protsenti. Ülejäänud kanduks üle
palgasaaja kuluks.
Arutelu koht on aga selles,
missuguses vormis see puudujääv osa töötajatele üle kanda. Valikuid oleks kaks
– kas suurendada indiviidi tulumaksu või kehtestada eraldi töövõtja
sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu ülekandmine tähendab vältimatul
selle maksumäära diferentseerumist palgasaajate lõikes. Tänase tulumaksu astmeliseks tegemine tekitab
Eesti ühiskonnas teatud tõrked, kuigi aeg oleks ammu tänasest ida-slaavilikust proportsionaalsest tulumaksust loobuda.
Astmeline sotsiaalmaks annaks teatud pehme ülemineku, kus saaksime progresseeruva
tulude maksustamise, aga jätaksime praeguse tulumaksusüsteemi formaalset alles.
Kuulen küsimust – aga mis siis
uue süsteemiga muutub? Näen siin väga põhimõttelist muudatust – tööandjate
konkurentsivõime kasvab oluliselt, sest tööjõu maksukulu väheneb. See omakorda võimaldab tõsta palka
ja saada paremaid töötajaid – ka näiteks tuua arstid ja kalevipojad võõrsilt
tagasi koju. Nominaalpalga kasv on
motiveeriv töötajatele ja suurendab tööandjate konkurentsivõimet töötjate
leidmisel.
Aga töötaja peab siis rohkem
tulumaksu maksma? Jah, see on paratamatu. Kui tahame kõrgemat palka saada, siis
tuleb ka kõrgemat tulumaksu maksta. Võrreldes tänasega maksaks keegi rohkem,
keegi vähem. Mis vastab täielikult majandus- ja maksuteooriale ning välismaiste
organisatsioonide soovitusele!
Seega veelkord, süsteem toimiks
niimoodi - alanev maksukulu tööandjale võimaldab maksta kõrgemat palka
töövõtjale. Kõrgem palgatase võimaldab palgata paremaid ja innukamaid
töötajaid. Kui töötajad saavad kõrgemat palka siis on nad võimelise maksma ka
kõrgemat sotsiaalmaksu ja katta poole tänasest ravi ja pensionikindlustuse
summadest.
Sotsiaalmaksu laest ka. Ka sotsiaalmaksu
lae kehtestamine ei ole võimalik ilma astmelise tulumaksu või astmelise sotsiaalmaksuta.
Ilma selle tingimuseta kukuks meie sotsiaalkindlustuse süsteem poole aastaga
kokku. Sotsiaalmaksu lagi ei ole selleks, et kõrgepalgalisi töökohti luua, vaid
tegemist on õigluse aspektiga. Kõrgepalgalisi töökohti loob ikka sotsiaalmaksu
taseme jõuline alandamine kõikidele
tööandjatele kõikides palgatasemetel.
Seega üleskutse – teeme Lätit,
kus sotsiaalmaks jaguneb töötaja ja tööandja vahel, kehtib sotsiaalmaksu
lagi ning sellest aastast ka astmeline tulumaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar