Kuu aega tagasi avaldas Soome
rahandusministeerium raporti kasumimaksu võimalike muutuste kohta.
Üldiselt jõuti järeldusele, et pole sel
Soome kasumimaksul suurt häda midagi ning vajadus maksumäära kiireks alandamiseks puudub. Soomes on teatavasti ettevõtte kasumimaksu määr
samasuur kui Eestis ehk 20%
Samas annab raport ka huvitava hinnangu Eesti kasumimaksu kohta kui omapärase ja muust
maailmast väga erineva süsteemi kohta. Otsus on
paraku soomelikult otsekohene ja eitav - Eesti
kasumimaksusüsteemist pole Soomel mitte midagi kasulikku üle võtta!
Mis siis meie põhjanaabritele ei
meeldi? Arvatakse, et Soomele oleks selline süsteem väga kulukas ettevõtetelt
saamatajäävate maksulaekumiste tõttu. Samuti,
kui Eesti ettevõte maksab dividende, siis eraisiku tasemel seda tulu enam ei
maksustata. Soome progresseeruva maksumääraga eraisiku tulumaksusüsteemi puhul tooks
see kaasa ka maksutulude vähenemise. Dividenditulu
mittemaksustamine eraisiku tasemel muudab Eesti füüsilise isiku tulumaksusüsteemi
lausa regresseeruvaks. See on otseses
vastuolus maksu- ja majandusteooria põhiprintsiipidega. Mujal maailmas on ikka
vastupidi – optimaalne maksusüsteem eeldab, et suurema tulu saajad on võimelised kandma ka suhteliselt
suuremat maksukoormat mitte vastupidi.
Soome ekspertide arvates mõjutab
Eesti kasumimaksusüsteem negatiivselt ka uute investeeringute tegemist. Eesti
kasumimaks soodustab nii-öelda tulude
lukustamist ning pidurdab investeerimist uutesse äriideedesse. Ehk pidurdab innovatsiooni ja
uuendusi!
Samuti tuuakse välja, et kasumimaksutulude
kompenseerimiseks peab Eesti hoidma kasumimaksumäära kõrgel tasemel, mis ei
soodusta samuti riigi atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. Nii ongi,
meie kasumimaksu nominaalne määr on kõrgem kui enamikus Kesk ja Ida Euroopa
riikides ja kõrgem näiteks ka kui Saksamaal.
Tuuakse ka välja, et Eesti
kasumimaksusüsteem soosib tulude nihet eraisikute tasemelt äriühingute tasemele
ehk toob kaasa ooüütamise ja manipuleerimise.
Ka see on tõsi!
Üheks selle protsessi tulemuseks on sotsiaalmaksubaasi hajumine
ja vajadus hoida sotsiaalmaksumäär kõrge.
Meie tänase Haigekassa ja pensionisüsteemi puudujäägi üks ilmselge põhjus on ilmselgelt
moonutava iseloomuga kasumimaks.
Soome ekspertide arvates ei
sobitu Eesti maksusüsteem ka rahvusvaheliste ettevõtete tegevusega, lisades
keerukust aruandlusesse ja tekitab probleeme topeltmaksustamisega. Veelgi enam,
süsteem pakub olulisi võimalusi
piiriüleseks maksudega manipuleerimiseks ehk maksupettusteks. Jälle tuttav teema!
Seega ei näe soomlased Eesti tänases kasumimaksustamise süsteemis
mingit konkurentsieelist vaid ainult selle erakordsusest tulenevaid probleeme
ja moonutusi.
Soomlaste kriitikas meie
kasumimaksusüsteemi kohta pole midagi uut – need asjaolud on ka meile teada juba rohkem kui kümmekond aastat. Eestis
on aga meie kasumimaksusüsteemi
kritiseerijaid pahatahtlikult sildistatud ning sisulist arutelu pole paraku
tekkinud. Samas pole meil ka mingeid
teaduslikke tõendeid selle kohta, et meie süsteem oleks kuidagimoodi
parem kui klassikaline süsteem, kus
ettevõtted kohustuslikult jagavad oma tulu ühiskonnaga.
Miks seda kasumimaksu siis üldse korjatakse? Igal maksul peaks
olema ühiskonna seisukohalt moraalne ja majanduslik
alus. Kasumimaksu mõte on arusaam, et ettevõtted maksavad avaliku sektori poolt
pakutava teenuse eest - ettevalmistatud
töötajad, infrastruktuur või ka näiteks riigi rahasüsteem. Ilma nende
teenusteta pole võimalik ettevõtte majandustegevus ega kasumi teenimine.
Võtame pangandussektori. Peale kohustusliku
kasumimaksu ärakaotamist on välispangad Eestis 16 aastaga teeninud kokku 4 miljardit eurot
kasumit ja maksnud selle pealt 154 miljonit eurot kasumimaks. Mitmel aastal
pole üldse midagi maksutud. Võttes aluseks kogukasumi suuruse, siis kehtinud maksumäärade
korral oleks arvestuslik kasumimaksu maht 900 miljonit eurot. Ehk
siis 700 miljonit eurot on pangad
arvestuslikult vähem kasumimaksu tasunud. Rõhutan siinkohal sõna arvestuslik
ehk tegemist on hüpoteetilise olukorraga!
Paneme numbrid konteksti. Varsti
juba 30 uue iseseisvasaasta jooksul pole Eesti riik suutnud ehitada isegi mitte
100 kilomeetrit uusi kiirteid. Raha pole! Samal ajal oleme suutnud välispankadele kätte jätta
summa, mis on arvestuslikult näiteks samasuur kui kahe Tartu-Tallinn kiirtee
maksumus. See ei ole turumajandus, kui ettevõtted kasutatavad riigi ressursse ilma
nende eest maksmata.
Valitsus püüab kasumite maksuvaba
väljavedu pidurdada panditulumaksu
kehtestamisega ettevõtetele, kes laenevad oma vahendeid nendega seotud
ettevõtetele. See ei ole kindlasti
kõikehaarav lahendus meie
kasumimaksuprobleemidele – aga, vähemalt on probleemi tunnistatud!
Meie kasumimaksuprobleemi lahendus on ikka
tagasipöördumine turumajanduse printsiipide ja klassikalise kohustusliku
kasumimaksu juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar