Soomest tagasi (Vikerraadio (19): 23.9.2014)

 Eelmisel nädalal on riigikogulane Juhan Parts IRL-ist esinenud Päevalehe vahendusel  seisukohaga, et riik peaks „astuma reaalseid samme, et vähendada madalapalgaliste huvi Soome tööle minemise vastu“ . Ilmselgelt on tegemist teemaga, mis sobitub IRL-i  poolt väljakäidud tulumaksumuudatuste konteksti, mis on suunatud  tulumaksust vabastatud  tulusumma tõstmisele.

Samas tekitab selline huvitav avaldus  mitmesuguseid õelavõitu küsimusi. Esiteks, kuidas see sobitub arusaamaga Euroopa Liidu põhivabadustest, mis sätestavad tööjõu vaba liikumise? Isegi mõte inimeste riikidevahelist liikumist piiravast tegevusest tundub kohatu.  Aga ehk ei peetud siiski seda silmas.

Teiseks, miks tahetakse vähendada just madalapalgaliste Soome minekut? Mulle meeldiks just vastupidine olukord – Eestis tuleks hoida kõrgepalgalised, nagu näiteks arstid või arvutiinimesed ning võimaldada nimelt  madalpalgalistel  paremaid tingimusi välisriikides otsida.

Kolmandaks, kas on tõesti võimalik mingite konkreetsete valitsuspoolsete tegevustega pidurdada Eesti inimeste liikumist parema palga ja elutingimuste poole?   See ongi tegelikult Eesti töömigratsiooni peamine küsimus.  Ja vastus saab siin olla ainult üks – Eesti inimeste püsimise kodumaal  tagab tulude suurenemine.  See omakorda eeldab kiiret majanduskasvu ja tootlikkuse tõusu. Tulude kasv ei saa  toimuda mingi ühekordse programmi  või  „valitsuse reaalste sammude“  tagajärjel. Tegemist on pikaajalise ja mitmetahulise protsessiga, mis eeldab kogu majanduse  ja ühiskonna efektiivset toimimist.

Aga unustame hetkeks parteilised valimismeelitused ja vaatame asja laiemas raamistikus. Inimeste Eestist väljaränne on ilmselge probleem, mida ei tohi kuidagimoodi eitada või alahinnata.

Eristame siinkohal töörändega seotud kahte aspekti – lühiajaline mobiilsus ja püsiv väljaränne.  Seega tuleks küsida, missugust sihtrühma me silmas peame, kui räägime Eesti inimeste töötamisest Soomes?

Eestist Soomes tööl käia on suhteliselt lihtne ja odav. Eesti tööturu raporti hinnangu kohaselt pendeldab lühiajaliselt  Soome vahet aastas 15 tuhande inimese ringis. Need inimesed on Eesti  registrites ja nad on täisõiguslikud Eesti residendid. Seega, lühiajaliselt võiks olla isegi hea, et meie inimesed Soomes tööd saavad ja endale ja oma perele leiva lauale toovad.  Sellise töörändega kaasnevad sotsiaalsed probleemid on ka muidugi ilmsed – eelmadumine on peredest, võõrandumine ühiskonnast ja lühiajaline keskendumine mingile tööotsale, mis ei võimalda välja arendada oma ametioskusi. Üsna tavaliseks võiks  pidada ka tulemust, et ühel hetkel valitaksegi püsielukohaks Soome.

Teine seltskond töörändureid on päriselt Soome kolinud Eesti inimesed. Eelmise aasta statislika kohaselt elab Soomes alaliselt 45 tuhat Eesti kodakondset ning see number on pidevalt suurenenud.  Aastas astub Soome kodakondsusesse rohkem kui 500 Eesti inimeset. 

Eesti inimeste päriselt Soome kolimine tekitab kahetisi tundeid.  Ühelt pool kahetsus selle üle, et Eesti pole osutunud meie inimestele atraktiivseks elukohaks ning paljud on leidnud parema elu kuskil mujal. Teiselt pool on Soome meie inimestele parimaks  asukohamaaks.  Eesti inimesed on seal heades kätes, nad meie lähedal ja meiega seotud.  Seega saabki tegelikkuseks  lydiakoidulalik unenägu Eesti ja Soome kokkusulamine „üheks isamaaks“.  Millest muide väga palju rääkisid Eesti riigijuhid eelmise sajandi esimesel poolel.  Küsimus ei peaks olema mitte nende inimeste tagasitoomises, vaid kaasamises Eesti arengusse - nii nende kogemuste, raha kui ka suhtevõrgustiku kaudu. Ja vastupidi – meie ülelahe inimesed aitavad t Soome sees olevat Eestit suuremaks teha!

Aga emotsioonide juurest tagasi meie majanduse argipäeva. Eestimaalaste lahkumist ei saa pidurdada mingid ühekordsed üritused, vaid  tajutav heaolu tõus ja atraktiivne palgatase.  Valitsus ei saa hoida jõuga inimesi Eestis, aga saab juhtida tegevusi, mis tagavad töötajate suurema kindlustunde ja usalduse oma riigi vastu. Valitsus ei saa tõsta inimeste palka, aga saab ajada majandus ja maksupoliitikat,  mis võimaldab  ettevõtetel töötajate palka suurendada.  Paraku tulumaksuvaba miinimumi tõus üksi ei suurenda ei palka ega vähenda ettevõtete tööjõukulusid.