Möödunud nädalavahetusel pani suurem osa Eesti erakondi
lauale oma valimisprogrammid. Vaatleme siinkohal parteide soove maksustada meie
tulusid. Tulumaksud moodustavad umbes ühe
kolmandiku riigi kogu maksutuludest; seega on avaliku sektori rahastamise seisukohalt
lähtudes tegemist ülimalt olulise tuluallikaga.
Vaadeldes valimislubadusi näeme, et tahetakse lennata
madalalt. Kuigi siin-seal on nimetatud õigeid suundi kuhu poole liikuda,
siis programmides puudub sisuline julgus
vajalikke maksureforme tegelikult ellu viia. Parempoolsed erakonnad on ennast lukustanud
ida-slaaviliku proportsionaalse tulumaksu dogmasse; vasakpoolsemad parteid ei
julge aga vajalikke muudatusi selgelt ja jõuliselt manifesteerida. Üks on aga kõikidele
erakondadele ühine – püütakse sõna otseses mõttes „ära osta“ kõige
madalama tulu saajaid. Kuhu kuuluvad ka
pensionärid.
Aga mida pilk erakondade tulumaksukavadesse maksukavadesse
näitab? Reformierakond tänase juhtparteina hoiab madalat profiili - kõik jääb suuresti nii kuis on! Seega polegi nagu millestki rääkida. 2%-line
sotsiaalkindlustusmaksete alandamine ja 300 eurone tulumaksuvaba miinimum ei ole
eesmärgid, mis Eestit edasi aitaks ja probleeme lahendaks. Aga pakutud maksumuudatused
on vähemalt usutavad! Püsimine proportsionaalse tulumaksumäära ja kasumite
mittemaksustamise rajal on üsna
oodatav. Probleem on muidugi selles, et
senise maksusüsteemi säilimine eeldab ka
edaspidist intensiivset euroraha sissevoolu, mis kindlasti sellises mahus
toimuma ei saa.
IRL maksuprogramm on kõige huvitavam ja mahukam.
Paraku tunduvad selles toodud erinevad tulumaksuga
seotud lubadused ilmselgelt omavahel vastuolus
olevat. Lubatakse kuni 500 eurost tulu teenivad palgasaajad üldse
tulumaksust vabastada ning lisaks veel
kuni 846 euro tasemeni maksuvabastuste libisevat skaalat. Seostatakse seda kõike USA-s toimiva
töistele tuludele kehtiva maksukrediidi
süsteemi ja Ronald Reagani maksureformidega. Kõlab uhkelt! Aga - ärge hämage härrased poliitikud – pole siinsel
väljapakutud süsteemil suuremat pistmist ei USA ega ka Reaganiga. Tuleks hoopis esitada kolm küsimust – kus
sellisteks maksumuudatusteks raha võetakse?
Keda need tulumaksumuudatused mõjutavad? Ning kuidas see seostub teiste
IRL maksulubadustega?
IRL on viimase tosina aasta jooksul olnud valitsuse
olnud kümmekond aastat – selle perioodi vältel on isegi 10 eurone tulumaksuvaba miinimumi kuutõus riigieelarvel
hinge kinni võtnud. Nüüd tahetakse korraga tõsta maksuvabastust 300-400 eurot!
Kust tuleb riigieelarvesse raha, missugustest maksudest?
Teiseks – IRL räägib 300 tuhandest võimalikust maksuleevenduse saajast. Kas siia hulka kuuluvad ka 150 tuhat täna tulumaksu
maksvat pensionäri? Kui ei, siis tuleb
seda otse öelda - pensionärid maksuvabastust ei saa! Kui aga siiski saavad, siis
pole väljapakutud süsteemil midagi tegemist eeskujuks toodud USA madalapalgaliste
töötajate toetamise skeemiga.
Veel mõned tähelepanekud. IRL programm räägib
eesmärgist suunata tänane sotsiaalmaks osaliselt töötaja kanda. Väga õige! Aga huvitav, kuidas seda teha kavatsetakse?
On ju ilmselge, et pole võimalik ülekantava
sotsiaalmaksukoormuse ühtlane laotamine kõigi tulusaajate lõikes. Tuleb
paratamatult sisse viia erinevad maksumäärad erinevatele tulutasemetele. Paraku
deklareerib IRL et maksumäärade progresseeruvust kavas ei ole!
Samuti või nii kõrge tulumaksuvabastuste tingimustes
tekkida olukord, kus riigieelarvelised tulumaksulaekumised on miinusega. Ehk
keskvalitsus peab kohalikele
omavalitsustele kandma üle rohkem tulumaksu, kui ta on kokku kogunud!
Tuleb muidugi
IRL kiita püüdluste eest maksusüsteemi reformida; aga väljapakutud lahendused
on paraku vastuolulised ega pole ka ülemäära
usutavad.
Keskerakond. Nagu ikka on välja pakutud tulumaksumäärade
progresseeruvuse suurendamine ja teiste erakondadega sarnaselt tulumaksuvaba
miinimumi tõus. Aga kus on numbrid? Aga
millised siis on maksumäärad, millest alates tuleb maksta suuremat tulumaksu ja
kui kõrged on tulumaksuvabastused? Üldiselt – ilma konkreetsete arvudeta on
raske väljapakutud lahendusi hinnata.
Sotsiaaldemokraadid. Lubatakse, et „madala ja keskmise
palgaga töötajate maksukoormuse langetamiseks kehtestatakse astmeline tulumaks“. Aga tahetakse seda teha nii, et kehtestatakse
hoopis kõrgem maksumäär (29%) tuludele,
mis ületavad 1600 eurot ehk madalatululiste maksumäär jääb samaks. Madalama sissetulekuga töötajate maksukoormuse
vähendamist lubatakse läbi tulumaksuvaba määra tõusu. Nagu seda kõik teised erakonnad teevad. Huvitav on sotsiaalmaksu
diferentseerimine erinevate töötajate
ja piirkondade lõikes. Üldistatult, need lubadused on tehniliselt teostatavad,
aga kahelda tuleb sotsmaksu piirkondliku eristumise võimalikkuses.
EKRE ja Vabaerakond. Esimene neist toetab proportsionaalset
tulumaksu; teine lubab tõsta maksuvabastuste suurendamise nimel tulumaksumäära. Aga uute tegijate puhul oleks oodanud mingit hoogsamat,
et mitte öelda provokatiivsemat mõttelendu!
Kokkuvõtteks. Eesti maksusüsteemi peamine probleem ei
ole mitte madal tulumaksuvabastuste tase. Maksuvabastuste tõus on riigi
rahandusele väga kulukas ja samas
maksuteooria seisukohalt üsna ebaefektiivne. Meie peamine maksuprobleem on
liiga suur ettevõtete sotsiaalmaksu koormus, mis ajab üles ettevõtete
tööjõukulud; ei võimalda suurendada
palku ega kaasata rohkem töötajaid. Indiviidi tulumaksuvaba määra tõus ettevõte
probleeme ei lahenda – see ei vähenda kuidagimoodi ettevõtete tööjõukulu. Tänaseks
kujunenud maksude struktuuri tingimustes saab peamine lahendustee olla tööandja sotsiaalmaksukoormuse osaline
ülekandmine palgasaaja tasandile. See tähendab
vältimatult ka tulumaksumäärade eristumist erinevate tulutasemete lõikes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar