27. jaanuar 2015

Valimised ja tööjõumaksud (Vikerraadio (27): 27.01.2015)

Eelmise korral vaatasime  erakondade  valimisprogramme indiviidi tulude maksustamisel.  Käsitleme täna tööjõumakse tervikuna.
Maksubaasi alusel jagunevad maksud tööjõu-; tarbimis- ja kapitalimaksudeks. Sellest tööjõumaksud  moodustavad üle poole kõikidest maksutuludest.  Seega on tegemist väga olulise avaliku sektori sissetulekuallikaga; teiselt poolt,  koormavad need maksud nii töötegijat kui ka tööandjat.  Siit tuleneb tavapärane maksuprobleem  ühiskonna jaoks - kuidas neid tööjõumakse töötaja ja tööandaja vahel jagada? 
Laias laastus saab öelda nii – töötaja maksab isiku tulumaksu, aga mitmesuguste  sotsiaalkindlustusmaksete koormus jaotub nii töötaja kui tööandja vahel. Need niinimetatud sotsiaalkindlustusmaksed on näiteks pensioni, ravikindlustuse, töötuse või muude sotsiaalvaldkonna aspektide rahastamisega seotud. Eestis on kõige suurememaks  selliseks maksuks sotsiaalmaks.
Kokku tööjõumaksude taseme poolest SKP-ga võrreldes asume Euroopa Liidus täpselt keskel.  Samas, kui füüsilise isiku tulude maksustamise poolest asume rea tagaotsas,  siis ettevõtete sotsiaalmaksu poolest kuulume aga esikümnesse.
Tööandja poolt tasutava sotsiaalmaksu osakaalu poolest kogumaksudes oleme Euroopas lausa esikohal.   Iga väljamakstud palgaeuro võimendab tööandaja maksukulusid ühe kolmandiku võrra. 
Siit tulenebki Eesti tööjõumaksude peamine probleem. Meie probleem ei ole mitte kõrge indiviidi tulumaks ega ka mitte tulumaksuvaba miinimumi temaatika. Peamine probleem seisneb liigsuures  ettevõtte sotsiaalmaksu koormuse  tasemes! Pea kogu sotsiaalkindlustusmaksete koorumus on pandud tööandjale.
Meie tööjõumaksude koormuse jaotamise üldine skeem on püsinud juba  aastakümneid.  Aga miks see probleem meid siis 20 aastat tagasi ei pelutanud? Seepärast, et palgad on olnud paarikümne aasta jooksul suhteliselt madalad võrreldes muude ettevõtluskuludega. Nüüd, kus palgad on samm sammult suurenenud, ei püsi Eesti ettevõtted oma tööjõukuludega enam konkurentsis. Kõrge sotsiaalmaksukoormus ei võimalda tõsta palku ega võtta tööle uusi inimesi. Ja kui palgad ei tõuse, siis lähevad inimesed Eestist minema ja ühiskond vaesub.
Mis on samal ajal juhtunud töötaja maksudega? Isiku tulumaksumäär on meil viimase 10 aastaga alanenud 26% kuni 20%-ni  ehk siis töötajate panus tööjõumaksudesse on pidevalt langenud. Lisandunud on küll mõneprotsendiline töötuskindlustusmakse, aga teiselt poolt on suurenenud ka maksuvabastuste üldmaht.
Seega tuleb tööjõumaksude puhul olla väga täpne – kelle maksudest siis tegelikult jutt käib? Ei saa ühte patta panna  ettevõtteid ja töötajaid.
Meil pole olnud mingit pakitsust vähendada indiviidide tulumaksumäära olukorras, kus selle tagajärjel tuleb hoida tööandja  maksukoormus sellevõrra kõrgemana.   Individuaalse tulumaksumäära alandamine ei mõjuta kuidagi ettevõtte tööjõukulusid. Samuti ei mõjuta ettevõtte tööjõukulusid maksuvaba miinimumi tõus. See kes väidab, et pole vahet - tööandaja maksab ju ka töötaja eest tulumaksu - see kutsub avalikult üles seadust rikkuma.  Seadus ütleb rangelt - tööandja ja töötaja lepivad kokku töötasus ning töötaja maksab sellelt tulumaksu ja tööandja sotsiaalmaksu.   Veelkord,  tulumaksumäära alanemine või töötaja maksuvabastuste suurendamine ei alanda mitte kuidagi ettevõtte tööjõukulusid.
Mis võimalused siis Eestil on tööandja sotsiaalmaksu koormust vähendada? On ilmselge, et lihtsalt alandada pole võimalik – tuleb otsida muu tuluallikas nende asendamiseks. Vaatame veelkord maksustruktuuri – oleme tarbimismaksude taseme poolest kogutuludes 4 kohal Euroopas; energia- ja saastemaksude maksude poolest 3 kohal; aktsiisimaksude  poolest 2 kohal! Kuhu siit veel kõrgemaks minna on? Samal ajal on kapitali ja varade maksustamine  viimasel kohal.
Seega, lähtudes maksubaasi kandvusest on pea ainus võimalus kanda ettevõtte sotsiaalmaksu koormus üle indiviidi tasandile!
Minu ettepanek on lähiaastatel vähendada tööandja sotsiaalmaksu 10 protsendipunkti  võrra  ja viie aastaga alandada see maksumäära 15% -ni. See oleks natuke allapoole Euroopa riikide tööandjate sotsiaalmaksete määra taset. Taani saab hakkama sisuliselt üldse ilma ettevõtte sotsiaalmaksuta.   Teise poole vajaminevast  sotsiaalkindlustusmaksetest  panustaksid töötajad ning üldine maksulaekum jääks  eelnevaga võrreldavatesse piiridesse.  Samuti oleks selline maksukoormuse osaline ülekanne igati loomulik – töötajad peavad nägema seost oma panustamise ja saadava sotsiaalhüvede vahel. Täna on sellelaadne  visuaalne seos olematu! 
Kokkuvõttes, töötaja jaoks tähendaks see tulumaksu ja sotsiaalmaksu kokkusulamist, mida ka globaalsed maksureformaatorid soovitavad. Loomulikult tähendab see ka tulumaksumäärade efektiivset progresseeruvust.
Tööandja jaoks tähendaks see võimalust oluliselt suurendada töötasu, võtta tööle kallipalgalisi spetsialiste  ning  samal  ajal  säilitada konkurentsivõime.

Ja Eesti ühiskonna jaoks tähendaks see võimalust arenguhüppeks  - liikumist väärika sissetuleku ja  jõuka ühiskonna poole. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar