Eesti on üks paheliste maa. Liiga
palju sõidetakse autoga, liiga palju
juuakse viina ja tehakse suitsu. Selleks, et
pahelistele koht kätte näidata, on uus valitsus asunud jällegi otsustavalt
suurendama pahede maksustamist.
Kavandatakse nii kütuste-, kui ka tubaka ja alkoholiaktsiisi tõusu.
Kütuseaktsiisi tõusu üle on viimasel
nädalal juba palju kella löödud. Aga vaatleme siinkohal alkoholi maksustamise
olukorda Eestis ja Euroopas. Tõepoolest, Eestis ostetakse ja tarbitakse
alkoholi liiga palju. Liigjoomine on ilmselge probleem; ülemäärast tarbimist
tuleb vähendada. Kas aga saab seda teha alkoholi suurema maksustamise kaudu?
Alkoholi maksustamine kannab mitmeid
eesmärke – reguleerida ja kujundada tarbimist ning koguda riigikassasse raha.
Alkoholi maksustamisel on ka tugev moraalne alus - maksutulud peaksid korvama
alkoholi tarbimise tagajärjel tekkivad kahju nii joojate tervisele kui ka ühiskonnale
tervikuna. Kes ostab alkoholi, see peab
panustama tervishoiu rahastamisse ka suhteliselt rohkem. Selles mõttes on
alkoholimaksud alkoholiostjate suhtes teadlikult
diskrimineerivad. Samas on nad väga
regressiivsed tulude suhtes – madalapalgalised kasutavad oluliselt suurema osa
oma tuludest alkoholi ostmiseks kui suurema palga saajad.
Euroopa Liidu riikide andmetel
põhinevad uuringud näitavad, et puudub
seos alkoholimaksude taseme ja tarbitud alkoholi koguse vahel inimese kohta.
Alkoholimaksudest saadava tulu osakaal riigieelarvetes
võrreldes SKP-ga ei korreleeru kuidagi alkoholitarbimise tasemega. Samuti
puudub seos alkoholi tarbimise mahu ja
alkoholi osakaaluga kogumaksudes. Ehk siis – riikides, kus kogutakse rohkem
riigitulu alkoholiaktsiisidest, ei
tarbita samas vähem alkoholi.
Eestis moodustavad
alkoholiaktsiisid võrreldes SKP-ga 1.2%. See on Euroopas konkurentsitult kõige kõrgem osakaal. Meile järgnevad Läti ja Leedu, jäädes siiski maha
pea kaks korda. Suures osas Euroopa
riikidest on alkoholimaksud riigituludena sisuliselt olematud.
Kui palju riigi tuludest kokku
moodustavad alkoholiaktsiisid? Kas siin on Eesti Euroopas vaieldamatu liider.
Ligikaudu 4% meie avaliku sektori rahast tuleb alkoholist. Itaalias on see number näiteks 0,15%, Belgias ja
Saksamaal 0,3% Samal ajal juuakse arvestuslikult alkoholi Eesti neis riikides
ilmselgelt rohkem. Kõrge maksukoormus ei
ole toonud kaasa tarbimise vähenemist.
Alkoholi hind sõltub suuresti
alkoholiaktsiisi määrast. Tinglikult võib samastada seega alkoholi jaehinna sellel
kehtestatud aktsiiside tasemega. Kahtlema on olemas seos hinna tarbimistaseme
vahel – kõrgem hind vähendab ka alkoholitarbimist. Aga siin on piir ees – ainuüksi
hinna tõstmisega ei saa liigjoomist ära lõpetada; sageli isegi mitte oluliselt vähendada. Vastupidi, ebaproportsionaalne alkoholi hinna
tõstmine toob kaasa teised probleemid nagu narkootiliste ainete suurem
tarbimine, salakaubandus või alkoholi asendavate keemiatoodete tarbimine. Kõrged
alkoholihinnad annavad pihta ka teistele sektoritele – välisturismile;
toitlustusele; meelelahutussektorile.
Alkoholi ülemäärast tarbimist
vähendav edukas tegevus on oluliselt laiatahulisem kui lihtne hinnatõus.
Euroopa alkoholipoliitikad on suunatud ennekõike inimeste harimisele, suhtumise
muutumisele ning alkoholi kättesaadavuse vähendamisele. Seda eriti noorte seas.
Hinnatasemega tarbimise allasurumine ei
ole esmane alkoholi tarbimise
vähendamisel esmane, sest see ei ole efektiivne.
Paneme eelpoolnimetatud asjaolud
Eesti raamistikus kokku. Meie alkoholi
tarbimise tase on kahetsusväärselt suur.
Aga samuti on suur riigieelarve
sõltuvus alkoholimaksudest. Seega, kui
siiralt saame ikka võtta valitsuse eesmärki alkoholitarbimist vähendada, kui
samas riigieelarvele on need tulud ülimalt olulised? Alkoholitarbimist vähendab ikka ühiskonna
suhtumise muutus ja reaalsete alternatiivide pakkumine
alkoholitarbimisele. Lihtne küsimus –
kui mitmes koolivõimlas või koolistaadionil Eestis tehti eelmisel
nädalavahetusel sporti? Kardan, et see suhtarv jääb ühekohaliseks! Aga mitu viina müüvat poodi oli eelmisel
nädalavahetusel avatud? Võib arvata, et kõik nad olid lahti!
Seega, kui alkoholihinna tõusuga ei
kaasne ka muud alkoholitarbimist vähendavad tegevused, siis on alkoholimaksu
tõstmine „pahede maksustamise“ sildi all silmakirjalik. Kui me tahame alkoholi tarbimist vähendada,
siis on vaja reaalset alternatiivi alkoholiga seotud tegevustele.
Kui me aga tahame riigieelarvesse
tulu koguda, siis efektiivne on seda teha muude, oluliselt kandvamate maksude
kaudu. Pean silmas eeskätt eraisikute tulumakse ja ettevõtete kasumimakse. Aga paraku, majanduspoliitiliste utoopiate
raamistikus toimunud tulumaksude vähendamise loogiliseks tulemuseks ongi nii
käibemaksude kui aktsiiside sundtõstmine. Kuskilt peab ju raha tulema! Ja ei
maksa siin viidata mingitele OECD-dele.
Meie maksustruktuur on ammu mõistlikust tasakaalust väljas ning
riskid ühiskonna arengu rahastamise suhtes suurenevad
kiiresti.
Lõpetuseks, Eesti asub väga tundlikus
piirkonnas, kus alkoholi hind mõjutab oluliselt majandussubjektide käitumist.
Nii kodumaal kui ka meie lähiriikides.
Alkoholi hind mõjutab turistide vooge ja salaalkoholi turgu. Aga tundub,
et tagajärjed valitsust ei huvita. Kuidagi on vaja raha leida ja alkoholi
lisamaksustamine tundub kõige lihtsam,
et mitte öelda, populistlikum tegevus
olevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar