Euroopa Komisjon ja Eesti majandussituatsioon (Vikerraadio (31) 7.04.2015)

Euroopa Komisjon on teinud iga-aastase võrdleva ülevaate liikmesriikide majandusolukorrast  niinimetatud Euroopa Semestri raamistikus. See on osa suuremast arengukavast, mille eesmärk on suunata Euroopa riike kestliku  majanduskasvu teele ja ennetada võimalikke  tasakaaluhäireid.  Euroopa  Komisjon jagab  sealsamas ka riikidele mitmesuguseid soovitusi, kuidas nende silmade läbi peaksid riigid majandust edendama.

Globaalne kriis majanduses 5-6 aastat tagasi on suunanud Euroopa juhtorganeid looma kaitsemehhanisme, mis peaksid ennetama Kreeka, Portugali või Läti  taoliste  majanduste ootamatut  ümberkukkumist.  Selleks on välja töötatud keeruline indikaatorite süsteem, mis võimaldab hinnata majanduse kestlikkust ja ette näha majandusmulle või tasakaalust väljaminekut.  Siia kuuluvad sellised näitajad nagu riigivõla tase, tööpuudus või kinnisvarahinnad.  Ja kui majandusindikaatorite neoontuled vilkuma hakkavad, siis on riigid kohustatud oma majandustsükli juhtimist korrigeerima.  Sellise korrektsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad aga olukorra tõsidusest ja probleemide omapärast.

Komisjoni arvamuse kohaselt, mida muide juhib lätlasest Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, peavad lausa 16 riiki 28-st  midagi kiiresti oma majanduspoliitikas muutma.  Või vähemalt tähelepanelikult  asjade kulgu jälgima.  Sealhulgas ka Soome, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaa. Rääkimata sellistest probleemsetest riikidest nagu Portugal, Itaalia või Bulgaaria.  Kui riigis asjad aga päris käest ära lähevad, siis rakendub niinimetatud „ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus“. Trahvide ja karistuste hirmus sunnitakse riike oma majandusnäitajaid jälle joone peale saama, et  olla kindlad riigi kestlikus toimimises. 

Eesti majanduse hetkeolukorra  puhul Komisjoni arvates ohutuled esialgu ei vilgu, aga soovitusi antakse  ja  kriitikat siiski tehakse.  Aga mida probleemset  siis meie majandusarengu kohta ära märgitakse?

Nagu kõikide riikide puhul, peab ka Eesti majanduspoliitika tuginema kolmele peamisele sambale: investeeringud, struktuurireformid ja eelarvepoliitilised kohustused.

Toome välja Eesti majanduspoliitikale antud hinnangud ja tähelepanekud, nii nagu on neid Komisjon esitanud.

Esiteks, tuuakse välja maksusüsteemi puudusi. Majanduskasvu kõige vähem pärssivad maksukategooriad on alakasutatud, mis toob kaasa osalt ebatõhusa tööjõu- ja energiaressursside kasutamise.  Eesti keeles öeldes – kinnisvara ja loodusvarade kasutamisega  seotud maksud on liiga madalad.  Esimesega neist saab kindlasti nõus olla, teine seisukoht on vaieldav.

Kaheldakse ka, kas Eesti  saavutab 2020. aastaks oma energiatõhususe eesmärgi, sest hoonete, küttesüsteemide ja transpordi energiamahukus on endiselt liiga suur.  Hädasti vajame paremat ja konkurentsivõimelist infrastruktuuri ja rahvusvahelisi transpordiühendusi. Piiriülesed gaasi ja elektrienergia ühendused on Eesti energiajulgeoleku jaoks jätkuvalt esmatähtsad.

Märgitakse ära, et tööjõud on kiiresti kahanemas nii väljarände kui tööturupoliitika ebaefektiivsuse tõttu.  Kohalikud omavalitsused ei suuda aktiivset tööturupoliitikat ellu viia ega sotsiaalsetele probleemidele leevendust pakkuda. Tuuakse ka välja, et madalapalgaliste töötajate maksukoormus ehk maksukiil  on liiga suur.  Peapõhjuseks on meie maksusüsteemi omapära.  Üksikisiku tulumaksu puhul rakendatav maksuvaba tulu künnis on liiga madal proportsionaalse maksusüsteemiga riigi kohta.

Investeeringutest. Seoses teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringutega on kapitaliinvesteeringud põhiosas suunatud ehitusse ja seadmetesse ning ebapiisavalt määral inimkapitali.  Erasektor ei tee piisavalt arendustööd ega koostööd teadlastega.  Samuti, hoolimata sellest, et  üliõpilasi on Eestis palju, siis tehnoloogia ja reaalteaduste erialadel on neid  ilmselgelt liiga vähe.

Riigirahandusest. Eelarve kulureeglid ei paista olevat piisavalt jõulised, et muuta Eesti eelarveraamistik täiesti vastupidavaks olukorras, kus kulutuste tegemise surved suurenevad.  Kohalike omavalitsuste tulude ja neile pandud ülesannete paremasse tasakaalu viimisel ei ole toimunud mingit edasiminekut.

Kui vaadata Balti regiooni laiemalt, siis Eesti situatsioon on suuresti kattuv meie lõunanaabrite Läti  ja Leeduga.  Aga näiteks Soome teemad on täiesti teised.  Põhjanaabrite probleemid on seotud  liiga suurte tööjõukuludega; valitsussektori ja majapidamiste võlatasemega ning liiga jäikade tururegulatsioonidega.

Tagasi Eestisse. Kokkuvõttes meie majandus on küll hetkel  rahuldavas seisus, kuid ohusignaalid on ka ilmsed. Targad investeeringud; töötajate parem kasutamine ja koolitamine; energiatõhusus ning  transport on need teemad, millega Eesti uus valitsus peab koheselt maadlema hakkama.