Eelmisel nädalal on jäänud silma kolm
uudist, mis on seotud Eesti inimeste
varaga.
Esimene neist käsitleb meie
inimestele kuuluvate varade väärtust. Hiljutine võrdlev uuring näitas, et Eesti
inimeste netovara on Euroopas üks väiksemaid. Mis üldiselt ei ole üllatav, sest
seostub meie üldise SKP tasemega. Peamine
Eesti inimeste rikkus on kinnisvara – maja või korter ning suvekodu – mis
moodustavad kokku kaks kolmandikku
koguvaradest. Muud varad on mootorsõidukid, raha ja osalused ettevõtetes.
Inimeste peamised kohustused on samuti seotud sellesama
eluasemega ehk kodulaenuga. Kuna
kinnisavara hinnad Eesti eri paigus isesugused, siis on ka varade
alusel põhinev ebavõrdsus üpris suur.
Vaatame teist varadega seotud uudist. Nimelt, rühm Eesti nimekaid ärimehi paigutas
raha Aserbaidžaani kinnisvarasse. Paraku investeering ei õnnestunud, raha läks kaduma ja
kahtlustatakse ka otsest pettust nende poolt, kes olid seotud investeeringute
juhtimisega. Pettunud ärimehed koondavad jõude ja loodavad oma vara tagasi
saada muuhulgas ka Eesti finantsjärelvalvelt.
Ja kolmas varadega seotud teema
tuleb hiljutiselt maksukonverentsilt, kus Siim
Kallas avaldas arvamust, et Eesti maksusüsteemi tuleks muuta selliselt,
et vähendada poole võrra sotsiaalmaksu. Riigi tulude kompenseerimiseks tuleks teiselt
poolt tõsta varadega seotud makse. Samasugusel seisukohal on ka Tööandjate
Keskliit, kelle kodulehel on lause - tuleks „maksustada pigem jõukas olemist kui
jõukaks saamist”. Ehk siis tööjõuga seotud maksude asemel tuleks maksustada jõukuse tunnuseid ehk vara.
Paneme need kolm aspekti maksutemaatikaga seotud raamistikku. Jah, ettevõtja
kõrge sotsiaalmaksu koormus on täna Eesti peamine maksuprobleem. Me ei saa aga lihtsalt
maksu vähendada, vaid see tuleb üle kanda mingitesse teistesse maksudesse. Kas
need saavad olla varamaksud nagu eelpool
pakuti? Kiire ja kindel vastus on –
ei, see pole mitte kuidagi võimalik!
Lausel „maksustage inimese vara,
aga mitte selle loomist“ puudub paraku
majanduslik sisu! Pole võimalik rikkust ja rikkaks saamist maksustamise mõttes eristada. Rikkust saab maksustada ainult siis, kui sellega
kaasneb tuluvoog. Kui tuluvoogu ei ole, siis on ka vara maksustamine võimatu.
See tähendaks päeva lõpuks seda, et peaksime ikkagi maksustama tulu teenimise protsessi. Või siis maksude maksmiseks vara
sundmüüma. Kui vara maksustamine tooks kaasa selle vara
sundmüügi või isegi natsionaliseerimise, siis rikkuse maksustamise
ettepanekut on ikka väga imelik
ettevõtjate ehk kapitalistide suust kuulda.
Aga vara maksustamisest konkreetsemalt.
Esimene probleem on selles, et mis oleks siis need varad mida maksustada? Maksustamise
aluseks saaks olla näiteks kinnisvara, autod, hoiuseid, väärtpabereid või osalused
ettevõtetes. Reeglina on aga tegemist on aga ülimalt keeruka tehnilise
protsessiga, millega me ilmselgelt toime ei tule. Riik ei ole saanud 15 aasta jooksul hakkama isegi
lihtsa maa ümberhindamisega, mis siis veel rääkida keerulisematest omandivormidest. Kuidas
maksustada varana käsitletavaid osalusi ettevõtluses, keerulisi
finantsinstrumente või eralooduskaitseala?
Näiteks, ärimehed investeerisid
raha Aserbaidžaani kinnisvarasse, mida aga täna tegelikkuses ei eksisteeri. Paberite järgi on see siiski olemas,
sest on olemas nõudeid varale.
Järelikult peaks seda virtuaalvara ka maksustama! Aga kuidas?
Teiseks, kui palju seda rikkust siis Eestis on mida
saaks maksustada? Nagu näeme, on Eesti ühiskonna vara üks väiksemaid Euroopas.
Selle vara maksustamisest ei ole kuidagi võimalik saada katet sotsiaalmaksu
vähendamiseks. Sotsiaalmaks katab kolmandiku kogumaksudest ning selle
asendamine nõuaks kordades maksu suurendamist varadele. Midagi rehitseks kokku kinnisvaralt ja autodelt, aga see on suurusjärgu võrra
väiksem maksutulu, kui oleks tarvis. Vanainimese
suvekodu või maainimese auto maksustamine võimaldaks ehk natuke parandada
teede seisukorda, aga mitte pidada
üleval tervishoidu ja maksta pensione.
Kolmandaks varade maksustamise ületamatuks
probleemiks on asjaolu, et see pole
tehniliselt võimalik. Kuidas siis ikka maksustada inimeste välismaal olevat
vara? Näiteks villat Floridas või raha Soome hoiuarvel? Seda pole Eestist mitte kuidagi võimalik maksustada. Ja kui me
välismaal olevaid varasid ei maksusta, siis sellega avame tee varade kiirele ja
laialdasele Eestist väljakantimisele.
Kokkuvõttes, Eesti ajab kiiret ja laiabaasilist maksureformi,
mille keskmeks oleks ettevõtte sotsiaalmaksu vähendamine ja tulemuseks inimeste
palgatõus. Mis tähendab ka seda, et kõrgem
palk toob inimestele kaasa kohustuse panustada ise sotsiaalkindlustussüsteemi. Aga rääkida varamaksudest kui sotsiaalmaksu
asendajast ei ole tõsiseltvõetav jutt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar