Eesti majanduse hetkeseisust rääkides kirjeldatakse alati olukorda meie
riigi oluliste kaubanduspartnerite juures. Nende all peetakse silmas peamiselt Soomet-Rootsit ja Venemaad. Aga kuidas läheb
meie teistel Balti lähinaabritel, kes nii palju sel pildil nagu silma ei paista.
Hakatuseks Balti riikide personaaliast. Kui palju inimesi suudab kohaselt
öelda, mis on Läti presidendi nimi?
Olgu öeldud, et kahjuks Ieva Kupče ei ole
õige vastus. Läti president on Raimonds Vējonis ning peaminister on Māris Kučinskis. Leedu peaminister on Algirdas
Butkevičius.
Kuigi teiste Balti
riikide majandusest ülemäära palju meil juttu ei tehta, siis tahaks rõhutada,
et meie lõunanaabrid on Eesti majandusele väga olulised. Eesti eksport Lätti ja Leetu kokku on sama suur kui Soome ning kolm korda
suurem kui Venemaale. Samas kuuleme iga
päev Soome ja Venemaa väiksest impordinõudlusest; Balti
riike selles kontekstis nagu poleks olemaski. Samuti, mitte ükski riik ei
varusta Eestit kaupadega nii suures mahus nagu
Läti ja Leedu kokku. Kõige rohkem tuntakse ehk Maxima poeketti, mis muide
ongi ühed suuremad nii Leedu kui Läti tööandjad.
Selle sajandi
alguses olid Balti riigid SKP nominaalse näitaja poolest ühe elaniku kohta
enam-vähem samal tasemel – 4 tuhande euro kanti. Tänaseks on Eesti
mõnevõrra ette rebinud ning saavutanud nominaaltaseme
15 tuhat eurot võrreldes 12 tuhande euroga inimese kohta Lätis-Leedus. Mõnevõrra teistmoodi on aga olukord, kui
võtame arvesse ka hinnataseme. Eestis on kõrgem nominaalne tulutase, aga ka
kõrgemad hinnad.
Raha
ostuvõimet arvestades on Eesti ja Leedu
samal tulutasemel, Läti jääb natuke
allapoole. Võrreldes Euroopa Liidu
keskmisega 2014 aastal, on Eesti ja Leedu saavutanud 75 protsendilise taseme;
Läti SKP on tasemel 64 protsenti. Selles
raamistikus saab väita, et Eesti
on täna tulutaseme poolest ikka Balti riik, mitte aga uus Põhjamaa. Kuigi Soome
ja Rootsi on viimastel aastatel meile selg ees natukene lähemale tulnud.
Eesti
majanduskasv eelmisel aastal oli madalam kui meie lõunanaabritel – vastavalt
1,1; Leedus 1,6 ja Lätis koguni 2,7
protsenti. Kui nende riikide
majanduskasv jääb kiiremaks kui Eestis, siis lähevad nad meist heaolus mööda; ja seda juba lähiaastatel.
Inflatsioon on
Eestis ja Lätis nullilähedane; Leedus hinnatase eelmisel aastal alanes.
Mäletatavasti mõõdeti enne kriisi hinnatõusu
Balti riikides kahekohalise numbriga.
Kui tööpuudus
on Eestis 6% ehk niinimetatud loomuliku tööpuuduse tasemel, siis Lätis-Leedus on
tööpuudus suurem – 9% lähedal.
Kus Balti
riigis oleks kõige parem äri ajada? Maailmapanga
selle aasta ülevaate põhjal on ärikeskkond kõikides Balti riikides üsna ettevõtlussõbralik.
190 riigi seas asub Eesti 16-ndal positsioonil; Leedu 20 ja Läti 22-l. Kõikides
riikides on lihtne äriga alustada, saada ehituslube ja registreerida omandit.
Probleemsed kohad paistavad aga olema vähemusaktsionäride kaitse ja
pankrotimenetlus.
Maailma
konkurentsivõime raport toob välja ka Balti riikide konkurentsivõime taseme.
Eesti on maailmas 30 ning sellel nivool püsinud juba pikka aega.
Kuigi
Leedu ja Läti jäävad meile alla – olles vastavalt 36-s ja 44-s;
on meie lõunanaabrite konkurentsivõime viimastel aastatel kiiresti
kasvanud.
Tuuakse välja,
et konkurentsivõimet piirab madala
lisandväärtusega tootmisstruktuur aga ka
loomupärane väike siseturu maht. Aga
seda enam peaksid riigid tähelepanu pöörama oma ettevõtete tegevuse
üleilmastumisele ja uutele välisturgudele sisenemisele.
Ka kõige
suuremaid takistusi äritegevusel näevad
Balti riikide ettevõtjad üsna samamoodi. Need on kõrged maksumäärad ja
ettevõtlust piirav bürokraatia. Eestis lisandub siia veel tööjõupuudus.
Tööjõukulu ühe
töötunni kohta on Eestis 11 eurot; Lätis-Leedus 7 eurot ehk meie lõunanaabritel
on säilinud mõningane tööjõukulu eelis. Aga kõikide riikide tööjõukulude kasv
on Euroopa Liidus üks kiiremaid. Mis puudutab tööjõu tootlikkust, siis kipub
Läti oma Balti naabritest maha jääma ja Leedu ette minema.
Kokkuvõttes.
Eesti püsib oma majandusnäitajatega Balti
riikide eesotsas, aga ei midagi erilist võrreldes teistega. Meenutagem
siinkohal kriisieelseid aegu, kus Eesti paistis Balti riikidest silma
dünaamilisema ühiskonna ja kuidagi moodsama majandusega. Tekkis
kohati üleväärsustunne teiste baltlaste suhtes. Tänaseks pole sellisel suhtumisel aga
mingit alust; pigem tuleks karta meie allajäämist selles ülebaltilises majandusvõistluses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar