Hunt käis külas

http://arvamus.postimees.ee/3994759/aarne-seppel-6000-maksuastet-ja-lihtne-maksusuesteem?_ga=1.68536530.232485168.1445500389    Postimees, 30. jaanuar 2107

autor suutis genereerida kirjatüki, kus ei ole ühtegi sisuliselt korrektset lauset! tase! tintla selle kõige halvemas mõttes!

Aarne Seppel: 6000 maksuastet ja lihtne maksusüsteem

Maksusüsteem on lihtne kahel juhul: kui saad oma tulu mustalt ja makse ei maksa või kui palk laekub kontole ja võid olla kindel, et maksud on makstud. Maksusüsteem koosneb paljusest maksudest, tulumaks on vaevalt veerand kõikidest.  See lause on nonsenss

Võimuliidu kompromiss tõi meile maksuseaduse, mida kramplikult hoidutakse nimetamast astmeliseks tulumaksuks, mis aga hookuspookuse abil maksuvaba miinimumiga tekitab meile 6000 astmega maksusüsteemi. autor ei tea, mida mõeldakse astmelise tulumaksu all!  Maksumäär on ju ainult üks, kõigi maksuvabastused  teevad efektiivse maksumäära sinosoidseks. Aga mitte astmeliseks

Elu on näidanud, et praegunegi süsteem käib paljudele üle jõu, aga on siiski mõningase pingutusega hoomatav. Mis on selle lause mõte? Võtab umbes 10 sekundit nutitelefoni näppimist,  et teada saada maksukohustus.  Keeruline?!

Uuest aastast jätkub lihtne elu inimestel, kes teenivad iga kuu ühesugust palka ega saa kunagi mingit lisatulu. Mis on selle lause mõte?

Kui aga tekib vajadus müüa päranduseks saadud metsa või tööandja maksab hea töö eest preemiat, siis lihtsus kaob.  Mees, võta nutitelefon välja ja kuluta 6 sekundit!

Veelgi segasemaks muutub olukord, kui inimene on edasipüüdlik ja leiab endas jõudu käia tööl mitmel kohal. Ühesõnaga, need kes töötavad ühel kohal ei ole edasipüüdlikud?  Kas saab  veel midagi solvavamat öelda?

Loomulikult on kõike endiselt võimalik välja arvutada ja teatud pingutuste tulemusel ka valemisse suruda. tintla, võta 6 sekundit!

Siin on aga üks suur AGA. See eeldab, et maksumaksja suudab oma eelarvet planeerida aasta kaupa.  Huvitav miks?

Oskab arvesse võtta ootamatut tulu, arvestada mitmest töökohast laekuvat tulu ühtsena ja arvutada selle põhjal ise maksuvaba summa. tintla, kuluta 6 sekundit!

Postimees koostas kolm üsna lihtsat stsenaariumi, mille puhul on keeruline inimestele ette heita, et nad pole oma maksukohustust ette välja arvutanud.  miks peaks? Iga täiskasvanud inimene teab, et kui teenid tulu, siis maksad tulumaksu. teenisid tulu, maksad maksu – miks selle peab ette välja arvutama. Aga kui tahad – võta 6 sekundit!

Kõigil juhtudel tuli välja, et seadusemuudatusest tingitud ja võimuliidu palavalt kiidetud tulumaksureformiga jääb küll iga kuu paljudele inimestele rohkem raha taskusse, kuid reaalsus saabub külma dušina järgmisel aastal, kui riik nõuab sadu eurosid tagasi. mis mõttes nõuab tagasi? tulu saajal on tulumaksukohustus ja ühel hetkel jõuab see kätte! Nii nagu laenuvõtja peab laenu ühel hetkel tagasi maksma!

Ja maksureformi võit sulab kiiremini kui kevadine lumi. Mis on selle lause mõte?

Võimuliidu targal juhtimisel võetakse kodanikelt õigusi järjest vähemaks, kirjutatakse ette, millal, kuidas ja mis tingimustel mõningaid kaupu osta või tarbida võib. Ühelt poolt kodanikke ei usaldata, riiki juhitakse keeldude ja piirangutega. tintla, ära lahmi!

Teisalt seatakse kümnetele tuhandetele ausatele maksumaksjatele salakaval maksulõks, mis pärsib soovi tulu ausalt ja ametlikult suurendada. sel lausel puudub sisu, tegemist on pahatahtliku lahmimisega! maksulõks???  pärsib soovi tulu teenida? kes küll käsib tintlal selliseid fraase pilduda?

Enam-vähem lollikindel soovitus võiks olla inimesel endal seada oma maksuvaba miinimumi määr oluliselt väiksemaks, kui palga suurus võimaldaks. huvitav miks? mina soovitaks ikka vastupidist – see võimaldaks riigi käest intressivaba laenu saada terveks aastaks!

 See aga tähendaks, et poliitikute kilked igakuisest maksuvõidust asenduksid parema juhul ühekordse suurema summaga pärast maksudeklaratsiooni esitamist. paluks tõlget!

Viimase kümmekonna aasta põhjal võib ütelda, et maksuamet on teinud suurepärast tööd. võib-olla, aga milles see väljendub?

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine on nii lihtne, et teinekord tekkib hirm: äkki oleks ikkagi pidanud nelja kliki asemel kaheksa tegema, see peaks ju olema suur ja tähtis asi. ??

Jääb muidugi lootus, et veel allesjäänud aastaga suudab maksuamet koos raamatupidajatega välja töötada tarkvara, mis võimaldab inimesel endal poolautomaatselt otsustada igakuise maksukoormuse üle, aga üks on kindel: praegune lihtsus kaob. mis mõttes? tintla, ära lahmi niisama!

Ja lõpetuseks: valitsusel võinuks olla julgust ja nimetada maksumuudatus astmeliseks tulumaksuks. nii – milles seisneb siin tintla etteheide? Kas see teeb kellegi elu paremaks või selgemaks?

Hunti hallivatimeheks ja kurjategijat kurikaelaks kutsumisest ei muutu tema olemus. et siis astmeline tulumaks on kuri hunt? täna on proportsionaalne tulumaks ainult  eestis, putini venemaal ja lukašenka valgevenes. Ja putini sõbra viktor orbani ungaris. kõik!

Aga tsiviliseeritud maailmas on kuri hunt külas käinud ja progresseeruva tulumaksu kehtestanud!

Soolise palgalõhe saladus lahendatud!

Link ELP, 25.01.2017


Selge pilt!  Kes saavad vähem palka on lollid ja laisad. Ehk naised! 

Töökamatele inimestele lüüakse maksukäärid turja

 (321)

25. jaanuar 2017 00:05    

Kadri Paas, kadri.paas@arileht.ee

Eesti Päevaleht

Kui palju meid siis ikkagi on? (Vikerraadio (76):24.01.2017)

Hiljuti on meediast läbi jooksnud kaks rahvaarvuga seotud numbrit meil ja Rootsis. Esiteks,  Statistikaamet on teada andnud rõõmsa uudise, et Eesti rahvaarv on paaril viimasel aastal kasvanud.

Teine uudis tuleb  Rootsist, kus  rahvaarv on ületanud   10 miljoni piiri. Rootsi on kasvatanud oma elanikkonda 10 aastaga tervelt miljoni võrra  - seda nii Euroopa keskmisest palju kõrgema loomuliku iibe tõttu kui ka sisserännu teel.

Aga vaatame Eesti rahvastikumuutusi natuke täpsemalt. Sünnib meil aastas 13 900 last, mis jääb aga kaugele maha Gorbatšovi kuiva seaduse aegsest 25  tuhandest sünnist. Surmade arv oli meil eelmisel aastal  15 300   – niinimetatud loomulik iive on miinuses. Seega,  Eesti elanikkond suureneb ainult sisserände teel.   Kui Rootsi oli 16 aastat tagasi loomuliku iibega 7  tuhandega miinuses, siis täna sünnib seal aastas 26 tuhat inimest rohkem kui lahkub manalateele.

Aga mis toimub  Eestis  mehaanilise iibe ehk sisse ja väljarändega? Siin on täpsete numbrite saamine väga keeruline, sest mõiste iseenesest on väga laialivalguv. Parafraseerides toredat väljendit – „elame ajastus, kus inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa“.  Sellises olukorras  pole võimalik sageli iga indiviidi kaupa fikseerida tema staatust residendina, kui inimesed elavad ja töötavad mitmes riigis korraga. 

Alates 2016 aastas on Eesti statistikaamet leiutanud uue süsteemi sisse- ja väljarände hindamiseks residentsuse indeksi kaudu.  Selle näitaja alusel määratakse, kas isikukoodi omav inimene on Eestis sees või Eestist väljas. Indeks moodustub mitmesuguste niinimetatud elumärkide alusel – kokku on neid 27 eri liiki-  mis annavad infot inimese füüsilisest kohalolust Eesti pinnal. Näeme, et igaühe kohta meist kogutakse  päris palju informatsiooni.

Kui inimene õppis, sai toetusi, otsis tööd või vahetas dokumente - siis jääb märk maha!  Need elumärgid summeeritakse ning saadaksegi   residentsuse indeks iga inimese kohta. Kui indeksi väärtus ületab kehtestatud lävendi, siis suure tõenäosusega asub persoon Eestis.

Keskmiselt jääb Eesti isikukoodi omav persoon riigile nii-öelda  vahele 4-5 korda aastas; aga loeb ka elumärgi enda tähtsus. Kui inimene on Tartu vangla kinnipeetavate nimekirjas, siis küllap ta väga suure tõenäosusega siis ka viibib  Eestis. Kui aga mitu aastat mingit elumärki inimesest ei ole, siis suure tõenäosusega  on ta Eestist lahkunud.  Statistikaamet teeb igal aastal kokkuvõtte kõikide inimeste elumärkidest ja sahteldab siis persoonid residentideks või mitteresidentideks. Kui arvestuslikke residente on juurde tulnud rohkem kui  kodumaaga sideme kaotanuid, siis on toimunud sisseränne. Ja vastupidi.

Aga selle juures on mitmeid probleeme. Nimelt, inimeste Eestis lahkumist on siiski raskem tuvastada kui sisserännet. Meil kõigil on tuttavaid ja pereliikmeid, kes elavad juba ammu suurema osa ajast välismaal. Sisuliselt on tegemist väljarändajatega, aga elumärkide kohaselt kantakse nad Eesti residentide hulka. Seda tunnistab ka Statistikaamet ise, öeldes – „väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest rohkem“.  Lühidalt, statistiliselt on sisserännet lihtsam dokumenteerida kui väljarännet ja seega võib eeldada, et väljaränne on tegelikult suurem, kui elumärgid peegeldavad.

Toome näiteid. Kui Eesti noor läheb välismaale õppima, siis reeglina tema äraolek ei kajastu  mitte kuidagi meie statistikas. Ta käib ikka vahepeal kodus, ravib hambaid või vahetab juhilube. Seega,  tema välismaal asumist reeglina  ei registreerita. 

Vastupidi on aga välistudengiga, kes saabub siia vaid üheks semestriks. Ta saab kohe isikukoodi, jätab elumärke oma õppeasutuses ja saab võib-olla mingeid toetusi. Ehk ta läheb koheselt sisserändajana kirja. Mõne aasta pärast kukub ta küll  Eesti registritest jälle välja, aga paari aasta jooksul täiendab ta formaalselt sisserändajate ridu. Kuigi tegelik suhe Eestiga on enamuse vahetusüliõpilaste puhul vaid lühiajaline.

Või teine näide. Paljud lähivälismaal elavad Eesti kodakondsed pendeldavad kogu aeg sisse- ja väljarändajate nimestikes.  Inimesed käivad kodumaal ja jätavad elumärke - vahetasid  dokumente, ostsid digiretseptiga ravimed või võtsid mingi tõendi ja hoplaadi – tere tulemast sisserändaja!  Veelgi enam, tere tulemast Eestisse kui tagasirändja! Kuigi uus-sisserändaja lahkus Eestist  võib-olla juba samal päeval!

Seega, meie rahvaarvu suurenemist saab uskuda täpselt niipalju, kui me usume tema arvutamise metoodikat. Aga kindlasti on hea, et selline residentsuse mõõtmise tööriistakast on olemas.  Aegade jooksul see kindlasti täieneb ja täpsustub, mis võimaldab paremini rändeprotsesse hinnata.

Täna on siiski ainuke kindel teadmine meie rahvastikuprotsesside suunast  ikka sündide ja surmade number. Mis on kahjuks negatiivne,  aga tõene.  Kõik muu on kas brändrahn või statistika! 

Teeme makse (Vikerraadio(75):10.01.2017)

Alanud aasta saab põnev olema mitmesuguste maksueksperimentide suhtes. Pean silmas siinkohal tulumaksutagastuse uutmoodi süsteemi ja tarbimismaksude olulist tõstmist. Nimetame neid eksperimentideks seepärast, et tulumaksutagastuse uus korraldus rakendub vaid ühe korra. Teiselt poolt – testime sel aastal  ka tarbimismaksude süsteemi jätkusuutlikkust. Mõlemad eksperimendid  on proovikiviks  järgmise aasta tulumaksuvaba miinimumi olulisele tõusule.

Need maksumuudatused ei  ole küll omavahel otseselt seotud aga tervikpildis siiski  -  indiviidi tulu madalam maksustamine toob kaasa tarbimismaksude koormuse suurenemise. Nii sel kui järgmisel aastal. Eelkõige käib siis jutt aktsiisimaksudest erinevatele kaupadele nagu alkohol, tubakas, maagaas ja autokütused. Kuigi käibemaksu määr ei muutu, siiski toob suurenev hinnatase kaasa ka käibemaksu koormuse ja laekumiste kasvu.

Kahjuks ei aita kummagi maksuliigi muudatus lahendada meie maksusüsteemi peamisi probleeme, milleks on riigieelarve liigne sõltuvus tarbimismaksudest ning tööandja liiga suur sotsiaalmaksukoormus. Vastupidi – need maksumuudatused süvendavad veelgi Eesti maksusüsteemi tasakaalust väljaminekut ja seega jätkusuutmatust.

Mis siis suures plaanis nende maksudega täpsemalt toimub?  Kavas on eelmise aasta töiste tulude maksudest teha madalatululistele tagasimakseid. Selle kulu riigieelarvele on 38 miljonit eurot. Midagi nii administratiivselt töömahukat ja mõttetut tegevust  kui 100 euro kaupa tagasimaksmisele kulutatud raha ja aeg pole Eesti maksusüsteem vist juba ammu näinud.

See ei ole tavapärane tulumaksudeklaratsioonide automaatne käitlemine –  100 tuhat inimest peavad avalduse esitama ja keegi peab 100  tuhat taotlust läbi vaatama. Iga taotleja eelmise aasta tööelu võetakse põhjalikult ette, vaadatakse töötegemise järjepidevust, staatust, mitmesuguseid muid maksuvabastusi. Selleks on vaja loomulikult üksjagu ametnikke ja hulk  töötunde,  et võib-olla 5 eurot tagasi maksta.  Sama töö –  vähendada madalatululiste maksukoormust – saaks ära teha palju lihtsamalt – näiteks väiksema maksumäära kehtestamise kaudu madalatululistele. Sealjuures oleks lisanduv riigi administratiivkulu täpselt null ning ka mõju töötajatele oleks majanduslikult palju efektiivsem.  Aga  - toredam ja riigile kulukam on ikka lippude lehvides vaesematele pidulikult raha jagada!

Kui sel  aastal on mitmesugused ulatuvad mitmesugused tulumaksuvabastused 630 miljoni euroni, siis järgmisel aastal on see number 147 miljoni euro võrra suurem. Tulumaksukoormuse vähenemine toob kaasa aga tarbimismaksude tõusu. Järgmisel aastal eeldatakse lausa 85 miljonit alkoholiaktsiiside juurdekasvu. Midagi lisab ka maagaasi  ja diisli suurem maksustamine. Aga ikkagi – tulumaksuvabastused ja suurem aktsiisilaekumine ei tasakaalust üksteist.

Seega, maksusüsteem hakkab veelgi rohkem sõltuma tarbimismaksudest;  pole võimalik vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust  ja riigirahanduse tasakaalu säilitamiseks on vaja lisaallikaid.  

Need komponendid,  mis võiks suurendada riigieelarve maksulaekumisi on näiteks  jätkuv palgakasv, suurenev tarbimine, eurotoetused ja inflatsioon.

Kõikide nende allikate poole saab aga vaadata kahtlustavalt. Kas tõesti on tänase suhteliselt kõrge palgakulu, madala lisandväärtuse ja aeglase majanduskasvu tingimustes võimalik jätkata kiire palgakasvuga?

Eesti majanduse struktuurireformid on olnud aeglased,  välisinvesteeringud pidurdunud – avaldaksin siinkohal mõõdukat pessimismi tulumaksu ja sotsiaalmaksu hoogsa kasvu jätkumise kohta. Tulumaksuvabastuste tõus  ei  suurenda Eesti töötajate nominaalpalka ega vähenda ettevõtete tööjõukulu.

Samuti, mulle tundub eeldus,  et tulumaksust  kättejääv raha voolab otsemaid tarbimisse  - on liiga lihtsustatud.  Inimesed võivad lisaraha arvel hoopis vähendada oma võlakoormust, säästa või osta kaupu rohkem välismaalt - vihjan siin Lätile.  Siis ei kandu see raha üle ka tarbimismaksude suuremasse laekumisse.

Osaliselt suurendab  tarbimismaksude laekumist ka hinnatõus, milles Eesti on jõudnud Euroopas esiritta.  Mõõdukas inflatsioon - teadagi -  on alati valitsuse sõber,  sest aitab lihtsamalt täita koalitsioonilubadusi. Aga teiselt poolt – see  vähendab turistide oste meil  ja suunab Eesti inimesed ostlema välismaale  Me näeme juba täna, et paljud tarbekaubad ja toit on meie sissetulekutega võrreldes suhteliselt kallis.

Kokkuvõttes, aktsiisid tõusevad juba sel aastal, aga suurem tulumaksuvabastus tuleb alles järgmisel aastal. See on ilmekas test  – kuidas käituvad tarbijad, laekuvad maksud  ja missuguseid korrektsioone tuleks teha järgnevateks aastateks.