Miks baltlane joob? (Vikerraadio(77): 7.02.2017)

Alkoholipoliitika uute suundade  ja aktsiiside tõstmise  üle  on viimasel ajal palju arutletud.  Ära on räägitud kõik,  mis kõneväärt,  aga vist veel mitte kõigi poolt. Püüan siinkohal lisada Balti riikide elanike arvamuse mõningate  alkoholipoliitika aspektide kohta, mis tänase päevaga hästi haakuvad. Toetun siinkohal eelmisel aastal läbi viidud alkoholitarbimise uuringule, mille tegime koos Balti riikide kolleegide ja  USA-s baseeruva  alkoholipoliitikat analüüsiva organisatsiooni  IARD toetusel. Pearõhk uuringu tegemisel oli küll mittelegaalse  alkoholi tarbimisega seonduv, aga palju kogunes võrdlusandmeid ka alkoholi tarbimise mustri  kohta tervikuna. Kuna tegemist oli soliidse valimiga, siis pretendeerimegi siinkohal n-ö rahva arvamuse väljaütlemisele - vox populi, vox Dei.

Vaatame siinkohal küsitletute vastuseid kolmele küsimusele -  kas alkoholi reklaami peaks keelama; teiseks, kas peaks vähendama alkoholi müügikohti ja kolmandaks, kas peaks suurendama alkoholi maksustamist? Seda kõike sellepärast, et rahvas joob liiga palju! Kuigi küsitlus on tehtud aasta enne tänase alkoholipoliitika väljakuulutamist, on küsimuste püstitus ja ehk ka vastused ülimalt päevakohased.  

Kas alkoholi reklaami peaks ära keelama? Jah, kaks kolmandikku Eesti inimestest arvab, et  alkoholireklaami võiks üldse  ära keelata. Teiselt pool, rangelt selle vastu on umbkaudu viiendik Eesti elanikest. Samal ajal ainult pooled leedulastest ja  vaid  40% lätlasi pooldab alkoholireklaami keelamist.  Selline tulemus on mõnevõrra üllatav, sest oleme harjunud ennast pidama lõunanaabritest kuidagi liberaalsemaks või tolerantsemaks.

Loogiline tundub olevat seos vanuse ja  alkoholireklaami keelamise vahel. Mida  vanem inimene, seda rohkem ei nõustub  ta alkoholireklaami keelamisega.

Ka haridustase määrab ära  alkoholireklaami suhtumise. Eestis ja Lätis vastustavad alkoholireklaami kõrgema haridustasemega inimesed rohkem kui madalama haridusastmega persoonid. 

Eestis tuleb välja ka selge seos inimeste sissetuleku ja alkoholireklaamile  vastuseisu vahel. Mida kõrgem tulutase, seda rohkem pooldatakse alkoholireklaami kaotamist. Leedus ja Lätis sissetuleku ja alkoholireklaami vastustamise vaheline seos aga otseselt esile ei tule.

Vahekokkuvõttes, Eesti valitsuse tegevus alkoholireklaami piiramisel saaks rahva arvamusele toetudes plusspunktid kirja küll. Rohkem on reklaami keeldu pooldavaid persoone kui seda vastustavaid tegelasi.

Kas alkoholipoode on rahva arvates liiga palju? Jah, peaaegu pool Eesti elanikest nii ka arvab. Üks kolmandik pole jälle sellega üldse päri. Jällegi,  vanuse tõustes arvavad küsitletud, et alkoholi müügikohti peaks vähendama. Alkoholipoodide vähendamisega kipuvad nõus olema ka väiksema sissetuleku ja madalama haridustasemega inimesed. Loomupäraselt on  kangema kraami poodide vähendamise vastu need, kes tunnistavad,  et joovad rohkem.

Eesti valitsus küll otseselt viinapoode kinni panna pole lubanud, aga alkoholimüüjatele seatavad tingimused võivad mõne kaupluse selleni viia küll. Suuremaid ketipoodide need piirangud palju ei mõjuta, kuigi suurendavad kulusid ja seeläbi ka alkoholi hinda. Ise olen küll  olnud kogu aeg seisukohal, et toidu ja viinapoode võiks Eestis vähem olla küll – seda eelkõige tööjõuressursi ebamõistliku kasutuse pärast meie toidukaubanduses!

Jõuame kõige aktuaalsema küsimuse juurde – kas peaks tõstma alkoholimakse, sest inimesed joovad liiga palju? Siin on muster kõikides Balti riikides enam-vähem samasugune – üks kolmandik arvab, et makse peaks suurendama küll! Aga veelgi rohkem on neid, kes seisavad maksude tõstmise vastu –  näiteks Eestis on alkoholimaksude tõstmise vastu 42% küsitletutest. Paarikümne protsendi jagu on ka neid, kes säilitavad  maksuküsimuses neutraalse positsiooni.  Statistiline seos näitab, et alkoholimaksude tõstmist pooldavad kõrgema haridustasemega inimesed. Samas – maksude tõstmise ja vanuse ning sissetuleku vahel statistilist seost ei ilmne.  Seega, alkoholimaksude tõstmise eest Eesti valitsus rahvalt seekord poolehoidu ei teeni.   

Kokkuvõttes, vaatluse all olev uuring  püüdis ette kujutada  inimeste käitumist alkoholipoliitika muutuste tingimustes. Kummalisel kombel ongi see kõik Eestis ka teoks saamas. Ootan ülima põnevusega, kas inimeste poolt arvatav käitumine läheb kokku ka nende tegeliku toimimise mustriga.