Pääsemine paradiisist (Vikerraadio (91) 15. 11.2017)

ERR link

Just praegu on toimumas meeliköitev  meedimäng nimega Paradiisipaberid, mis on jätkuks eelmisel aastal  toimunud niinimetatud Panama paberite vaatemängule. Lihtsas keeles, miskitmoodi on välja tulnud nende ettevõtete ja eraisikute nimed, kes ajavad oma äriasju maksuvabade piirkondade kaudu. Sellesse seltskonda kuuluvad näiteks Facebook, Apple, Nike ja McDonalds. Indiviididest kaunistavad seda nimekirja paljud riigipead, poliitikud, muusikud ja filmistaarid.

Paradiisipaberiteks nimetatakse lekkinud dokumente sellepärast, et maksuvabad  piirkonnad on sageli hea kliima  ja kauni loodusega riigid nagu näiteks  Bermuda või Bahama.  Kasutatakse sellist äritegemise vormi aga peamiselt kolmel põhjusel – maksudest  hoidumiseks, rahapesuks või lihtsalt oma tegevuse varjamiseks. Paljud selle maailma vägevad ei taha, et  laiem üldsus teaks nende äride sisust ja äritegemise mastaapidest. Euroopa Liit on survestanud selliseid piirkondi maksustama Euroopast pärinevaid ettevõtteid ja eraisikuid tulumaksuga ning jagama infot seal toimetavate tegelaste kohta.  Ülemäära edukaks selline tegevus pole aga osutunud.

Tuleme siinkohal tagasi kodukamarale ja toome esile seosed meie majanduskeskkonnaga. Teatavasti, ka Eestis ei maksa ettevõtted teenitud kasumi pealt kohustuslikku tulumaksu. See  on pakkunud rahvusvahelistele ettevõtetele võimalusi  piiriülesteks manipulatsioonideks ja moonutanud majandustegevust  ka riigi siseselt.

Meil puuduvad täna  usutavad tõendid selle kohta, et meie süsteem oleks kuidagimoodi ühiskonnale majanduslikus võtmes efektiivsem  võrreldes kõikide teiste riikidega, kus kehtib klassikaline kasumimaksusüsteem. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul väidaksin, ma meie tulumaksusüsteemil on lausa uuskolonialismi ilminguid.  

Võtame pangandussektori. 16 aasta jooksul on pangad teeninud Eestis kokku neli miljardit eurot kasumit ning on selle pealt maksnud 154 miljonit kasumimaksu. Arvestuslik keskmine aastane maksukoormus on 3,8 protsenti; seda olukorras kus nominaalne maksumäär on  liikunud 26 ja 20 protsendi raames. Pooltel vaadeldava perioodi aastatel  pole üldse midagi makstud või siis jääb arvestuslik maksukoormus alla 1%.  Eesti pankade, mis suuresti kuuluvad välisosanikele, kasumimaksukoormus on olnud üpris tagasihoidlik. 

Samas on meie pankade emapangad maksnud koduriigis  ohtralt nii kasumimaksu kui ka dividende, mis omakorda on mitmetes riikides maksustatud lisaks indiviidi tulumaksuga.

Alates järgmisest aastast Eesti olukord muutub. Sisuliselt kehtestatakse pankadele kohustuslik 14% kasumimaks ehk siis sel sajandil kehtinud tulumaksusüsteem muutub lõpuks ometi  mõistuspärasemaks ja sarnasemaks muu maailmaga. Aga on tekkinud huvitav olukord. Pangad, kes tavapäraselt väga jõuliselt väljendandavad oma seisukohti maksustamise ja regulatsioonide osas, on seekord samahea kui vait olnud. Kuigi on tegemist põhimõttelise muutusega kasumite maksustamises  ja kohalike pankade maksukoormuse ilmse kasvuga.

Tõlgendan seda olukorda järgmiselt. Pangad on hakanud tajuma, et kohustusliku tulumaksu puudumine mõjub  nende mainele halvasti.   Emapangad välismaal ei tunne enam ennast hästi olukorras, kus nende tütarfirmad tegutsevad riikides, kus kasumit ei maksustata. Sest - kui pole kohustuslikku kasumimaksu, siis on Panama!

Kui sellele lisanduvad veel rahapesu- ja korruptsioonisüüdistused pankade vastu, siis selline negatiivne foon teeb pankadele raskeks uute investorite leidmise.  Ei tule kasuks ka pidevad etteheited, milles Eestis tegutsevaid pankasid süüdistatakse kasumi maksuvabas väljaveos.

Pankade äri seisneb usalduses.  Kui pankadele saab ette heita kasumiga sahkerdamist, siis kuidas pangad eeldavad ausust ja usaldust oma klientidelt?

Seega – pankadele on pärale jõudnud arusaam, et odavam on maksta natukenegi kohustuslikku kasumimaksu kui  olla süüdistatud Panama laadses riigis toimetamises.

Seda kummalisem on lugeda Eesti Panga seisukohta, kus sisuliselt toetatakse Panama laadse olukorra säilimist Eesti panganduses. https://www.eestipank.ee/blogi/millest-valitsus-aasta-tagasi-pankade-tulumaksust-raakides-vaikis   Ka väidab pangatöötaja, et on arusaamatu,  miks panku tulumaksuga üldse maksustatakse ja mida valitsus sellega taotleb?

Selgitame – ettevõtted maksavad kasumimaksu, sest kasutavad riigi poolt rahastatavat infrastruktuuri, ettevalmistatud töötajaid ja õiguskaitset. Ja palju muud ettevõtluseks vajalikku.  Kasumi maksustamist käsitletakse seega kui ettevõtete poolset panustamist avaliku sektori poolt pakutavate hüviste eest. Muide, üheks  kallimaks avaliku sektori teenuseks on riigi rahandussüsteemi  ja Keskpanga ülalpidamine. 

Kokkuvõttes, loodame, et Eesti seosed paradiisisaartega on edaspidigi  seotud päikesepaiste ja palmidega, mitte aga hämara ja maksuvaba rahasahkerdamisega.