Eelmisel nädalal tegeles Euroopa Liit niinimetatud lähetatud töötaja
palgatingimustega. Tehti täpsustusi
direktiivi, mis sätestab sellise töötaja
palgataseme ja sotsiaaltagatised, kes on saadetud teise riiki ajutiselt
mingit tööd tegema. Täna on nii, et lähetatud töötaja direktiivi kohaselt saab
välisriiki komandeeritud töötaja oma koduriigi palka, aga see palk peab olema
vähemalt sihtriigi miinimumpalga tasemel. Ka on sihtriigis sellise töötasu
maksmine ajaliselt piiratud.
Teatavasti valitseb
aga Euroopa riikide seas palgasaemetes suur erinevus. Mõned rikkamad ja kõrgema
palgatasemega riigid on süüdistanud madalama palgatasemega maid (ehk siis kesk-
ja idaeurooplasi) palgadumpingus. Mis tähendab,
et Ida-Euroopast saabunud töötaja palk
on oluliselt madalam kui kohalikul, andes eelise firmadele, kes selliseid töötajaid
kasutavad.
Meie ettevõtjad on nimetanud seda Eesti konkurentsivõime piiramiseks. Mis on mõistetav retoorika. Aga millega seda
põhjendatakse ja milliseid järeldusi sellest tehakse, ei ole küll vastuvõetav.
Mõned täpsustused. Nimetatud direktiiv katab ainult neid töötajaid, kes töötavad lähetuse vormis. See ei kehtesta
mingeid palgatasemeid teistes liikmesriikides. Nii ei nõua direktiiv ka Hiina riisikasvatajale võrdväärset töötasu
Prantsuse põllumehega, nagu arvas eelmisel nädalal üks Eesti pangatöötaja.
Küll aga püütakse uue regulatsiooniga lähendada kohalike ja
riiki saabunud külalistöötajate palgataset ja lühendada aega, mis külalistöötaja
oleks „lähetatu“ staatuses.
Eesti tööandjad ja mõned parlamendierakonnad väidavad, et
tegemist oleks nagu mingi tollimaksuga. Kui tuleb lähetatud töötajale välismaal
kõrgemat palka maksta, siis võib asi minna koguni nii hulluks, et Eestis polegi
võimalik rikkamale Euroopale järgi jõuda. Mis on muidugi jabur väide!
Miks Eestist lähetatud
töötaja peaks saama näiteks Rootsis
töötades vähem palka kui rootslane?
Kas Eesti ettevõte müüb oma toodangut Rootsis Eesti hinnaga
(mis võiks olla madalam) või teeb ta seda ikka Rootsi hinnast lähtudes? Pole kahtlust - kaupu ja teenuseid müüakse ikka Rootsi
hinnaga!
Kas Eestist lähetatud töötaja Rootsis ostab igapäevast toitu
Eesti või Rootsi hinnaga? Kahtlematult kohapealse ehk Rootsi hinnaga!
Kes Eestist lähetatud töötaja maksab eluaseme eest Eesti või
Rootsi hinda? Ei tee Rootsis keegi sellepärast hinnaalandust, et tegemist on
eestlasega. Siit tagasi küsimuse juurde
- miks siis Eesti firmad, kes müüvad kaupa Euroopa hinna eest peaksid oma töötajatele
välisriikides maksma madalamat palka?
See niinimetatud konkurentsivõime põhineb sellisel juhul puhtalt Eesti
töötajate heaolu ja normaalse elu arvel. Inimesed on sunnitud elama välismaal
„sokisahtlis“, sööma makarone ja jooma kaasatoodud odavat Läti õlut. Kas see on
see konkurentsivõime, mida me tõepoolest säilitama peaksime?
Jah, loomulikult
teenivad välismaal töölähetuses viibivad töötajad rohkem kui kodumaal. Aga see käib millegi arvel ja surub
inimesed alaväärsetesse tingimustesse. USA-s
olid orjad ka reeglina parema toitumuse ja parema tervisega ning elasid kauem
kui vabad farmerid või vabrikutöölised. Aga see ei õigusta kuidagi inimeste alaväärset
ja brutaalset kohtlemist, nagu sageli orjadele osaks sai.
Kui Eesti ettevõttele on uus direktiiv kahjulik, siis
tähendab see ainult seda, et nüüd ei saa maksta pikaajaliselt Eesti inimesele
välismaal madalamat palka kui kohalikule. Ehk siis pole Eesti töötaja arvel
teha hinnadumpingut.
Kahjuks on meedias
kõlama jäänud ka ainult ühe poole seisukoht – see, mida arvavad tööandjad.
Samas pole näinud ühtegi lähetatud töötajat midagi ütlemas. Meie laevad on täis tuhandeid lähetatud kalevipoegi,
aga keegi pole suvatsenud küsida, millistes tingimustes sellised lähetatud
tegelikult elavad? Küll aga aimame töö- ja elutingimuste kohta mõndagi mõnede
teleseriaalide ja isiklike juttude järgi.
Tööandja püüavad väita, et nõue kõrgema palgatasemele võiks
tuua kaasa teenustest loobumise ja kõrgema tööpuuduse Eestis. Oot-oot – kas
Eestis on tegemist tööpuuduse või tööjõupuudusega? Tahaks ikka kuulda seostatud
juttu!
Kokkuvõttes, odava töö aeg Eestis on lõppenud. Mõttelaad,
et ehitame ettevõte konkurentsivõime odava töö eelisele
töötaja arvel, määrab meid pikaks ajaks
vaesusesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar