Alkoholimaksud (Vikerraadio (9): 29.04.2014)

Eelmisel nädalal andis valitsus teada kavast tõsta järgmisel aastal alkoholiaktsiisi  määra 15% .  Mis  on kolm korda rohkem kui eelnevalt kavandatud.  Selle otseseks põhjuseks on tulumaksukoormuse alandamine , mille kompenseerimiseks tuleb teisi makse suurendada. Alkoholi maksustamisest laekub umbkaudu 4% riigieelarvest, , mis on võrreldav suurus isiku  tulumaksulaekumistega.  

Alkoholiaktsiis on teatavasti kaudne maks, mille maksja on küll äriettevõte, aga maksukoormuse tegelik kandja on selle kauba ostja. Toimub maksukoormuse siire müüjalt  kauba lõppostjale.  Suurema osa alkoholi jaehinnast moodustavadki tootele kehtestatud mitmesugused maksud.

Ühtede viinatootjate kalkulatsioonide kohaselt suurendaks järgmise aasta aktsiisitõus viinapudeli hinda keskeltläbi 1 euro võrra.  Kui hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Teiste viinatootjate arvamuse kohaselt peaks nad tehase lausa pooleks aastaks kinni panema võimaliku ületootmise tõttu.

Püüaksin siinkohal viina hinnaga seotud  erinevad aspektid süsteemselt kokku võtta.  Keskmise Eesti pere ühe liikme kohta tarbitakse aastas alkoholi 86 euro eest, mis moodustab tarbimiskulutustest 2.5%  Mis keskeltläbi ei ole suur kulutus ja seega alkoholihinna tõus jääb ilmselt enamusele märkamatuks.  Kaldun arvama, et suurem osa  kodanikke  ei suudagi  täpselt öelda,  näiteks kui mitu eurot pudel viina poes maksab. Tänaste sissetulekute ja alkoholi hinnataseme juures  ei muudaks aktsiisitõus  nende jaoks suurt midagi.

Teiseks toogem välja alkoholi seos tervisekäitumisega. Alkoholiga on seotud palju liiklusõnnetusi   ja tervisekahjustusi.  Aktsiisist saadav maksutulu peaks seega katma riigi poolt tehtavad ravikulutused ja muud ühiskonnale tekitatud kaod.  Siinkõneleja  on olnud juhendajaks doktoritööle, mis hindas alkoholitarbimisega  seotud kulusid riigieelarvele  ja võrdles neid aktsiisist laekuvate summadega.  Autor järeldas, et alkoholimaksud  peaksid  lausa mitmekordselt tõusma, et tema poolt tekitatud kahjud kaetud saaks.  Seega -  maksutõusuks nagu ruumi oleks.  Alkoholi hinna kallinemine muudaks ta raskemini kättesaadavaks ka noortele, mis omakorda oleks kindlaks signaaliks  väärtushinnangute kujundamisele.

Peaprobleem on aga selles, et on olemas suur hulk alkoholisõpru ja spetsiifilisi sõltlastest tarbijaid, kellele on iga sent viinahinna juures oluline.  Ning see on seltskond  teeb alkoholi hinnaga seotud aspektid  vägagi  tundlikuks kogu ühiskonna jaoks.  Alkoholi poehinna kasv suunab otsima odavamaid alternatiive.  Leitakse need sageli alkoholisisaldusega kodukeemia joomises või  mitmesuguste omakäeliselt kokkusegatud tehniliste vedelike tarbimises. Sellise tegevuse laienemise ohtlikus on ilmselge. Parem siis ikka tarbitagu odavamat riigiviina, kui metanooli.   Olen osalemas Balti riikides toimuvas uuringus, mis püüab hinnata surrogaatide tarbimise ulatust ja selle seost alkoholihinnaga.  Loodetavasti hilissuvel on võimlik saada hetkeolukorra kohta täpsemat pilti.

Eelnevaga seostub ka alkoholi erinev maksustamine toote liikide suhtes. Rivaalitsevad alkoholitootjad vaidlevad selle üle, kas aktsiis peaks olema samasuur lahjale ja kangele kraamile. Täna on  näiteks õlu maksustatud suhteliselt madalamalt kui kange alkohol.    Ilmselt on ka maksumäärade kaudu võimalik mõjutada tarbimisharjumusi ühiskonnale sobivamaks.

Kolmandaks, kõrgem aktsiis annab uut hoogu ka piiriülesele salakaubandusele. Viinatootjate hinnangul  koguni üks kolmandik Eestis joodavast viinast salajast päritolu.  Eesti läheduses asuvad oluliselt madalama viinahinnaga riigid, mis loob uusi ahvatlusi mitmet masti pahategijatele.

Neljandaks,  oluline aspekt alkoholihindade tõus puhul on ka selle mõju meie turismisektorile. Soome käib Eestis viina ostmas, mis hoiab suuresti hinge sees ka meie turismindusel.  Alkoholihindade  silmnähtav tõus võib anda siinkohal  sellele sektorile üsna ootamatu ja järsu tagasilöögi!

Kokkuvõttes,  ega tänase riigieelarve ja  valitsuse maksupoliitiliste valikute juures  muid võimaluse ei olegi kui alkoholimakse tõsta.  Ühiskonna riskid ja määramatus sellega seoses  kindlasti kasvavad ja riigieelarve sõltub veelgi suuremal määral tarbijate heatahtlikkusest.