Sotsid nokivad maksuseadust (Vikerraadio (39): 11.08.2015)

Sotsiaaldemokraadid pole rahul koalitsioonilepinguga ja soovivad ajaloo ümberkirjutamist.  Valitsemislepingu  avamine tähendab ilmselgelt  ka koalitsioonipartneritega tüli üles võtmist, millel võivad olla väga olulised järelmid meie võimumustrile.

Keskne ja konkreetne kõlama jäänud majandusteema,  mille sotsdemmid lauale pannud on tulumaksuvaba miinimumi tõus tänaselt 154  eurolt kuni 400 euroni kuus. Milles seisneb siis sotsiaaldemokraatlik valu, et tänane maksuvabastus  enam kuidagi ei kannata?

Ettevõtlusminister Urve Palo on tulumaksuvabastuse suurendamise vajadust põhjendanud järgmiselt – tsiteerin -  see „jätaks madalat ja keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte ning võimaldaks reaalselt ettevõtete jaoks vähendada tööjõu maksukoormust”.

Ütleme otse välja - mõlema põhjuse  puhul on tegemist otsese hämamisega.

Esiteks –  tulumaksuvaba miinimumi tõus ei vähenda  mitte ainult madalapalgaliste, vaid täpselt sama suure summa võrra  ka kõige rikkamate inimeste tulumaksukoormust. Nii madalapalgaline poemüüja,  kui ka raudteekuningas Ossinovski saavad täpselt ühesuure maksuvabastuse.  Aga miks suuretululistele veel suurema summa kättejäämist häbenetakse välja öelda – ju siis ei ole see piisavalt sotsiaaldemokraatlik põhimõte?

Probleem,  mida tegelikult lahenda püütakse on hoopis tulumaksukoormuse jaotumine  tulusaajate vahel.

 Seda, et suurematululised peavad rohkem panustama ja madalatululised vähem – seda põhimõtet  ei vastusta mitte keegi  - ei poliitikud ega  maksueksperdid!  See tähendab, et maksukoormus peab olema tulude suhtes progresseeruva iseloomuga. Küsimus on aga selles, kuidas seda progressioon maksusüsteemi tekitab. Tulumaksukoormuse  jaotamine peaks olema nii tehniliselt kui majanduslikult efektiivne ning kui ka  poliitiliselt  ühiskonnale vastuvõetav.

Saab seda teha tehniliselt  üsna erinevalt – näiteks kas maksumäärade eristamise kaudu; tulust mahaarvamise teel  või  maksutagastuste abil.  Väga sageli kasutavad riigid neid kõike instrumente korraga.  Kõige efektiivsem, selgem ja odavam viis on loomulikult erinevate maksumäärade kasutamine eri  suurusega tuludele. Eestis  on aga kummalisel kombel tekkinud olukord, kus sellisest tehnilisest lahendist -  maksumäärade eristamisest ­- on tehtud  Vanapagan ise.  Ükskõik mida, aga maksumäärade eristumist ei tohi olla!  Kuigi ühetaoline maksumäär on kasutusel ainult Balti  riikides ja Ida-slaavi riikides.  Veelkord, progresseeruvad maksumäärad on tehniline vahend, mitte maailmvaade!

Miks sotsiaaldemokraatide poolt pakutav tulumaksuvabastuste tõus ei ole hea lahend? Nagu juba öeldud,  ta vabastab maksust ka need, kes seda ei tegelikult  vajaks. Nimetatud maksuvabadustuse „üle-ekspluateerimine“  sotsiaaldemokraatide käsitluses läheb vastuollu maksuvaba miinimumi kehtestamise peamise põhimõttega – jätta rohkem raha madalapalgaliste taskusse. 

Teiseks – see on riigile väga kallis maksukaotus, mille kompenseerimiseks tuleb tõsta teisi makse. Pakutud on tulumaksumäära üldist tõusu, mis aga tooks kaasa uued maksusüsteemi moonutused.

Lühidalt – kui tahame toetada madalatululisi, siis tuleb seda teha läbi maksumäärade eristamise, mitte ebaefektiivse ja kuluka maksuvabastuste süsteemi kaudu.

Sotsdemmid väidavad, et  kõrgem tulumaksuvaba miinimum aitab ettevõtjate kulusid vähendada. Selline arusaam ei ole mitte ainult  vale, vaid seda võib käsitleda ka kui otsest üleskutset seaduserikkumisele.  Tänase Tulumaksuseaduse ja Töölepinguseaduse kohaselt ei ole tulumaksumäär ega vabastused mitte kuidagi  seotud ettevõtte kuludega.  Töölepinguseadus ütleb  üheselt – tööandja ja töövõtja lepivad kokku ainult töötasus ning pole olemas mingisugust neto- ega brutopalka selle seaduse raamistikus.  Kokkulepitud  töötasu pealt maksab töötaja tulumaksu ja tööandja sotsiaalmaksu. Indiviidi tulumaks  ei ole ettevõtja kulu -  seega ei mõjuta maksuvabastused ega tulumaksumäär ettevõtte tööjõukulu mitte kuidagi.  Seda väita  on üleskutse rikkuda seadust!

Ilmne on, et meie ummikussejooksnud maksusüsteem vajab põhimõtteliset ja laiamahulist ümberkorraldust.  See tähendab eelkõige ettevõtte sotsiaalmaksukoormuse olulist vähendamist ja selle maksukoormuse ülekandumist indiviidi tasandile. See tähendab indiviidi tulumaksu ja ettevõtte kasumimaksu lahku viimist ning  viimase ümberkujundamist klassikaliseks kasumimaksuks. See tähendab  indiviidi tulumaksumäärade selget eristumist erinevate tulutasemete lõikes.  Tulumaksuvaba miinimum peaks olema ainult tehniline miinimum, alla millist tulutaset pole lihtsalt mõtet makse koguda.

Aga kokkuvõttes. Kui sotsiaaldemokraadid  tahavad tegelikku maksureformi, siis olgu neil julgust ka kogu  maksupakett  lauale panna.  Tänane pakutav üksik maksumuudatus ei ole tõsiseltvõetav.