Väärtus ja lisandväärtus (Vikerraadio (41):25.08.2015)

Mis on väärtus ja lisaväärtus?

Paar nädalat tagasi jäi meedias silma Eesti eduka ettevõtja selline arutuskäik  - kui „kui mul on palga maksmiseks 100 raha,  siis väärtuse loomiseks jääb mul sellest alles umbes 40. Inimestesse investeerimine on väga kallis!”  Pole küll täpselt  aru saada mis number see  40 raha on ja kuidas seda  arvutatakse,   aga ilmselt peetakse silmas summat, mille  töötaja netopalgana  kätte saab. Aga sisemajanduse koguprodukti arvestuse loogikast lähtudes ei saa paraku tööjõumakse ja lisandväärtuse loomist sellisel kujul kokku panna. 

Laiendaksin siinkohal  teemakäsitlust ja vaataksin,  kuidas maksud üldse kajastuvad   SKP arvestuses. See on oluline aspekt nii majanduskasvu kui ka ühiskonna tulude ja rikkuse jaotuse aspektist lähtudes. 

SKP ehk sisemajanduse koguprodukti suurus on mingi perioodi vältel loodud hüviste rahaline koguväärtus.   Eelmisel aastal oli Eesti SKP suurus jooksvates hindades 19 miljardit ja viissada kakskümmend viis miljonit eurot.

SKP suurust arvutatakse mitmel erineval moel, aga kõik need arvutusmeetodid peavad lõppsummana andma samasuure numbri. Rahvamajanduse  suurust saab leida nii inimeste, ettevõtete ja riigi tulude summana; teiseks,  kulude ehk tarbimise kogusuuruse  ja kolmandaks,  loodud lisaväärtuse summana. Siinkohal on oluline rõhutada, et need arvestusmeetodid  on omavahel seotud; niisamuti nagu majandustegevus, kus kellegi tarbimiskulud muutuvad teiste tuluks. Õige on ka vastupidi – kui tulu ei ole,  siis kulutada ei saa!

Kuidas siis suhtestub ettevõtte poolne sotsiaalmaksu maksmine  lisandväärtusega?  SKP arvestuse kohaselt lisandväärtuse alusel ehk tootmise meetodil ei ole tööjõumaksud  ja lisandväärtus otseselt mitte kuidagi seotud.  Lisandväärtus on toodetud kaupade turuväärtus, millest on maha lahutatud tootmisprotsessis kasutatud kaupade  väärtus.  Palga ja sellega seonduvad maksud  lisandväärtuse suurust siinkohal ei mõjuta. Küll aga lisatakse SKP arvestuses lisandväärtuse summale tootemaksud ehk mitmesugused tarbimismaksud. Mis suurendavad SKP numbrit!

Samamoodi  on lugu, kui arvutame SKP suurust  sissetulekute kaudu.  Kui tööandaja -  eraettevõte  või avaliku sektori  asutus - maksab töötajale palka, siis kogu palk ja sellega seonduv sotsiaalmaks läheb SKP arvestusse kui tulu. Töötaja tulu on palk, riigi tulu on sotsiaalmaks. Sõltumatu sellest, mida töötaja töökohal tegi või ei teinud – kui saab palka,  siis loob ta SKP mõttes ka väärtust. Teiste sõnadega, mida suurem  on sotsiaalmaksu laekumine, seda suurem on SKP tase.  Tehniliselt saab öelda nii -  ühiskond võib ennast  rikkaks maksustada! Sotsiaalmaksu osa meie rahvamajanduses moodustab umbes 12%.

Vaatame kolmandat  SKP arvestuse viisi – tarbimiskulutuste alusel. Kui palga saaja oma kättesaadud  raha põlema ei pane vaid selle hoopis kaubanduskeskusesse viib, siis annab ta  võimaluse ettevõtetele  toota kaupu ja hüviseid ning teenida kasumit. Eratarbimiskulutused moodustavad Eestis üle poole SKP mahust. Peale eratarbijate teevad kulutusi ka ettevõtted ja avaliku sektori asutused. Ostetud kaupade ja teenuste väärtus sisaldab  ka mitmesuguseid tarbimismakse. Jällegi, mida rohkem kulutajad ostavad tarbimismaksudega koormatud kaupu, seda suurem on SKP!

Tuleme tagasi meie eelpooltoodud näite juurde. Kui tööandja  on maksnud palka 100 raha, siis on ta on koheselt selle võrra suurendanud ka SKP suurust. Küsimus on aga selles, kas sellist palka kannatab maksta.  Tööandja seisukohalt on oluline,  mida ta palgatud töötajalt vastu saab. Kui töötaja ei genereeri toodangut, mille müügiväärtus ületab palgakulu numbri,  siis kannab ettevõtte kahjumit. Ja see kahjum vähendab ka SKP suurust!

Seega, asjad on niipidi seotud, et palgale lisanduvad sotsiaalmaksed  suurendavad ettevõtte kulutusi  tööjõule. Ning siinkohal tahaksin olla meie tööandjate kõige suurem sõber ja väita, et sotsiaalmaksukoormus on täna kõige suurem pidur palgatõusu ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel. Kui ettevõtted ei jõua palka maksta, siis me  ikka ei saa   sotsiaalmaksuga rikkaks saada. Kui töötajate palk on madal ja tarbimisvõime piiratud, siis me  ikka ei saa ennast tarbimismaksudega jõukaks  maksustada! Kuigi tänane Eesti valitsus püüab seda ilmselgelt teha.

Seega vajab Eesti  kiiret ja laiaulatuslikku maksureformi, mille peamine  eesmärk on tööandja sotsiaalmaksu oluline vähendamine ja selle maksukoormuse kandmine indiviidi ehk füüsilise isiku tulumaksu tasandile.