Võtame dividende! (Vikerraadio (38): 4.08.2015)

Mõned nädalad tagasi teatas Swedbank suurest,  erakorralise  kasumi  väljamaksest. Sellega kaasneb ka suur ja ootamatu kingitus Riigieelarvele 100 miljoni euro suuruses summas.  Olen arvamisel, et see sündmus väärib laiemat mõtestamist,  kui ainult hõiskamist selle üle, et „pangad maksavad siiski ka kasumimaksu“.

Mis siis toimus?  Swedbank, Eesti suurim pank,  teatas 400 miljoni euro suuruse dividendimakse tegemisest emapangale Rootsis. Kasumi  väljavõtmisega kaasneb  ka  tulumaksu tasumine Eesti riigikassasse.   Juba eelnevalt sel aastal kandis Swedbank riigieelarvesse 28,5 miljonit  eurot eelmise aasta dividendivõtmise tasu. 

Olen aastaid kritiseerinud meie kasumimaksusüsteemi, mis võimaldab välisettevõtetel Eestis teenitud tulud ilma kasumimaksu tasumata Eestist välja nihverdada. Kuidas nüüd peaksin olukorda suhtuma - kas tundma rõõmu selle üle, et  pangad siiski maksavad teenitud kasumitelt õiglase osa Eesti riigieelarvesse või teiselt poolt, tundma ennast häbistatuna, et olen meie maksusüsteemi  alavääristanud.

Aga vaatame numbreid ja suurt pilti. Esiteks, see  mis teeb Swedbanki raha väljamakse ebatavaliseks,    on selle erakordselt suur maht. Kokku  plaanib Swedbank sel aastal Eestist Rootsi  viia arvestuslikult  550 miljonit eurot.   Meenutagem, et kümmekond aastat tagasi osteti tollase  Hansapanga vähemusosalus  1,68 miljardi euro eest. Eelnevalt olid rootslased maksnud enamusosaluse eest 0,3 miljardit eurot. Seega,  sel aastal võtab Swedbank ühekorraga  ühe kolmandiku oma investeeringust Eestist välja. 

Soovist eelnevatest perioodidega võrreldes oluliselt rohkem  kasumit välja  võtta  on andnud märku ka teised pangad.  SEB maksis esimest korda selle sajandi jooksul   dividende oma  Rootsi emapangale, kokku 10 miljonit eurot.

Kui lisada veel siia lisanduv tulumaksukoormus, siis võib Eesti majandusest väljaminev summa ulatuda üle 700  miljoni euro.  See on 4% SKP-st ehk suurus, mille võrra  vähenevad siis ka välisinvesteeringud.

Teiseks, sadade miljonite eurode väljavool saab kindlasti mõjutama tervikuna Eesti majandust.  Miljardite laenukroonide kontrollimatu sissevool kuumendas  meie majanduse üle kümmekond aastat tagasi. Nüüdne raha väljavoolu mõju saab olema aga  vastupidise suunaga.

Järelmid saavad olema ka pangandussektori sees. Pankade esindajad, kes muidu on bravuurikad ja optimistlikud,  hoiavad nüüd targu madalat profiili. Ju siis on põhjust. Kui miljard raha välja voolab, siis on vähem tarvis ka  tellereid, haldureid ja strateege.

Kolmandaks, selline olukord suunab küsima väga ärevakstegevaid küsimusi.  Miks siis ikkagi  raha välja viiakse? Miks ei nähta selle kasutamisvõimalusi Eestis? Kas tõesti on Eesti juba valmis ehitatud ja investeeringuid pole enam vaja? Või kus riigis on siis suuremad tuluvõimalused ja parem ärikliima, kui seda on Eestis?

Seega võiks sellist  suuremahulist raha väljavoolu käsitleda kui   otsest  sõnumit  meie majanduse väljavaadete suhtes.   Ütleksin, et tegemist on lausa omalaadse manifestatsiooniga!   Sõnum on see, et  Eesti ei ole  see koht, kus kasvuvõimalusi nähakse!  Vaatamata meie ettevõtjasõbralikule  maksusüsteemile ja madalale riigivõlale.

Pole põhjust rõõmustada ka ühekordse suure maksulaekumise üle, kui selle tagajärjeks on investeeringute väljavool. Meie eesmärk peaks olema ikka välisraha sissevool ja etteprognoositavad maksutulud.  

Buumiaegadel  on meie laenuturgu  ja majanduskasvu kütnud kinnisvara ja eratarbimine. Väga raske  aga tänases hetkes samalaadset entusiasmi ja hoogu märgata.

Tööstustoodangu numbrid on viimastel kuudel alanenud. Ka selles sektoris tundub võhma väheks jäävat.

Põllumajandussektorit mõjutab Vene turu ära kukkumine ja seakatk.

Riigisektor võiks laenata  ja investeerida, aga siin on meie mõistuspärane finantsvahendite kasutamine täiesti ummikusse jooksnud.  Seega - meil täna polegi kandvat sektorit, mis võiks majanduskasvu vedada.

 Ja kui majanduskasvu  pole loota, läheb välisraha koju tagasi.  Sõltumata meie niinimetatud ettevõtjasõbralikust maksusüsteemist.