Tahaks pensionile (Vikerraadio (71): 1.11.2016)

Uus pilt       Autor: Markus

Alles see oli,  kui sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna hämmastas Maksuametit oma avaldusega, et tema nagu ei olegi maksumaksja.  Sellest suurt vastukaja siiski ei tekkinud, sest küll tööandja on pidanud ministri palgast kinni nii tulu- kui ka ära maksnud sotsiaalmaksu.   Nii et  ka minister on ikkagi täiemahuline maksumaksja, nagu ka kõik teised palgasaajatest Eesti töötajad. Tegelikkuses pole olemas mingeid A ja B kategooria maksumaksjaid – iga palgasaaja - nii avalikus kui erasektoris – on täiemahuline ja võrdõiguslik maksumaksja!

Aga kui Maksuamet  sai ärevusse aetud ja avaliku sektori töötajad  alavääristatud,  võttis Tsahkna ette Eesti noorte hirmutamise. Teistmoodi  tema avaldust  pensioniea tõstmise kohta 70-nda  aastani või pensioniea üldse ära kaotamisest küll võtta ei saa.

Mis oli  sõnumi sisu? Lihtsas keeles – kui kanname tänase demograafilise olukorra tuleviku raamistikku, siis paarikümne aasta pärast pensioniraha enam ei jätku.  Siit poliitiku lihtne lahendus – suhteliseks pensioni taseme hoidmiseks tuleb tõsta pensioniiga ehk vähendada pensionäride hulka ja sundida inimesed kauem töötama. Julge mees, kes suudab selle uue kõrge pensionivanuse välja öelda!

Paraku põhineb see väljaütlemine eeldustel, et majanduses ega ühiskonnas  ei muutu samal midagi! Ei muutu ühiskonna demograafiline käitumine ja peremustrid; midagi ei muutu töörändes ega immigratsioonivoogudes; midagi ei muutu tootlikkuses ja tehnoloogia arengus; midagi ei muutu majanduspoliitikas ega ka näiteks maksusüsteemis. Ja kui midagi ei muutu, siis kolmekümne aasta pärast on pensionisüsteem pankrotis.

Ainsad,  kes midagi muutma peavad on töötajad, kes nüüd peavad üha kauem ja pikemalt tööd tegema. 

Sellise lähenemise probleem on aga selles, et kindlas kõneviisis räägitakse asjadest, mis juhtuvad tulevikus 30 aasta jooksul ning mille kohta meil ei saa olla täit teadmist.

Miks eeldatakse, et meie sündimus peab kindlasti vähenema? Eesti ajaloos on ju olnud suurema ja madalama sünni-intensiivsusega perioode. Miks arvatakse, et ühiskonna demograafiline  alalhoiuinstinkt ei suurenda meie sündimust?

Samuti, me ei tea,  kuidas muutuvad Eestisse sisserändevood nii Euroopast  kui mujalt piirkondadest. Tänane olukord  võib muutuda, meie atraktiivsus võib välismaalaste silmis kasvada. Mis iganes ettenägematul põhjusel!  See võib tuua hoopis rahvastiku ja tööealiste inimeste arvu suurenemise. Jällegi – tegemist on protsessidega, mida me ei saa ette teada, aga mis rahvaarvu ja maksumaksjate hulka kindlasti mõjutavad.

Edasi, kas oleme võimelised määratlema tehnoloogia  arengu mõju tootlikkusele ja majanduskasvule.  Räägime 4-st  tööstusrevolutsioonist, mis muudab oluliselt kogu majandustegevuse loogikat. Digirevolutsioon kaotab ära väga paljud  tänased ametid  ehk vähendab oluliselt tööjõuvajadust. Samal ajal tuleb ümberjagatavat jõukust ühiskonda juurde. Võib-olla on meil vaja hoopis vastupidist tegevust –  nimelt alandada pensioniiga – pakkumaks töö-  ja teenimisvõimalusi noorematele inimestele?

Pensionid on ühiskonnale rahaline kulu, mis kaetakse  suuremas osas maksutuludest. Jällegi – miks me eeldame tänase maksusüsteemi muutumatust?  Ühiskond saab ju koguda rohkem makse, kui on vaja suurenevaid sotsiaalkulutusi katta.

25-30 aastat on ikka väga pikk aeg, mille jooksul majanduskeskkond kindlasti muutub. 

Teiselt poolt, see on piisavalt pikk aeg ka sujuvaks oludega kohanemiseks ja ühiskonna ümberkorraldamiseks.  Me ei pea täna ennast stressima asjaoludega, mida pole kuidagi võimalik täna täpselt ette teada.

Ja kui minister teatab tänastele noortele,  et pensionile saab võib-olla 70 aastaselt, aga  võib-olla ka üldse mitte, siis see on väga negatiivne signaal Eesti tuleviku kohta.  Eesti on  Euroopa raamistikus madalapalgaline maa.  Miks peaks noored ennast siduma sellise hääbuva maaga, kui maailmas palju riike,  kus makstakse kõrget palka ja kus inimesed saavad ka mõistlikul ajal pensionile.  Ehk selline ministri jutt  õhutab otseselt Eesti noori välismaale lahkuma!

Kui meie eeldatav eluiga suureneb, siis on see üheselt positiivne  trend. Inimesed elavad kauem, on pikemalt vaimses ja füüsilise vormis ning naudivad pikemat tööiga. Ühiskond peab kohanema ja looma sellise töökeskkonna mis sobib ka vanemaealistele - kus saab rõõmuga tööd teha ka 70 pluss vanuses.  Ja seejärel ollakse ikkagi  paarkümmend aastat pensionil,  nagu ka täna.

 See võiks olla põhjus  oluliselt tööturul viibimiseks,  mitte aga poliitikute soov kõvameest mängida!