Kes maksab õlle eest? (Vikerraadio (84):16.05.2017)

ERR

Eestis on sageli juttu tulumaksukoormuse jaotusest erinevate tulurühmade lõikes. Maksuteooria eeldab tulumaksu teatavat progresseeruvust, mis tähendab , et suurema tulu saajad panustavad ka suhteliselt rohkem riigikassasse  kui väiksematululised. 

Erinevalt isiku tulumaksust on aga tarbimismaksud tavapäraselt regresseeruva iseloomuga. Lihtsas keeles -  suhteliselt suurem maksukoormus lasub madalama sissetulekuga inimestel.

Käsitleme siinkohal alkoholimaksude koormuse jaotumist Eesti  tulurühmade lõikes.  Oleme läbi viinud põhjaliku uuringu alkoholi tarbimisest Balti riikidest ning püüdnud leida seoseid tarbimismustri ja tulude vahel.

Eesti täiskasvanud elanikkonnast 85% tarbib aasta jooksul mingeid alkohoolseid jooke. Ka Eesti riigieelarvel  on alkoholiga erisuhe. Oleme alkoholiaktsiisi  osakaalu poolest riigieelarves Euroopas suveräänne liider –  meie riigieelarve saab 3% oma tuludest  alkoholiaktsiisist.

Alkoholiostud moodustavad keskmiselt  2% pere kulutustest kuus.  Kui ostad kangemat kraami, siis maksad aga paratamatult ka tarbimismakse.  Alkoholiga seonduvaid makse on mitmeid, aga teeme juttu kahest  –  milleks on spetsiifiline alkoholiaktsiis  ja  toote lõpphinnas sisalduv käibemaks.

Olgu rõhutatud, et aktsiiside ja käibemaksu arvutamise alus on täiesti erinev. Aktsiis on niinimetatud ühikuline  maks. Alkoholi puhul maksustatakse tinglikult alkoholi sisaldavat mahuühikut, sõltumata selle koguse hinnast. Näiteks, sõltumatult sellest, kas vein maksab poes 3 eurot  või 300 eurot, sisaldab ta ikka samasuure summa aktsiisimaksu.

Erinevalt aktsiisist sõltub käibemaks aga kauba hinnast. 3-eurose veini puhul on see 50 senti, 300 eurose veini puhul  aga 50 eurot.

Kui palju siis Eestis müüdavad alkohoolsed joogid keskeltläbi tarbimismakse sisaldavad? Pooleliitrine ja ühe-eurone pudel õlut sisaldab  23 senti aktsiisi ja 17 senti käibemaksu. Alates juulist tõuseb  aktsiisimaksu osa 39 sendini, mis on pea neli korda rohkem kui Lätis, kus õlleaktsiis samalt pudelilt on ikka 11 senti.

Pudel veini sisaldab 92 senti aktsiisi sõltumata tema  poehinnast ja pudel viina sisaldab 4 eurot 80 senti aktsiisi.

Aga nüüd lähemalt maksukoormuse jaotusest. Uuringud näitavad, et alkoholiga seotud maksud on Eesti selgelt regresseeruvad. Suhteliselt suurem maksukoormus lasub madalama palga saajatel võrreldes suurematululistega.  Nii näiteks maksavad alla 800 eurose netotulu saajad keskeltläbi 2% oma kogu majapidamiskuludest alkoholimaksudeks. Üle 1200 eurot teeniva inimese puhul on see ainult 0.7% netotuludega võrreldes.   

Miks selline maksukoormuse regresseeruvus halb? Nagu öeldud, alkoholimaksud  koormavad madalatululisi suhteliselt rohkem kui kõrgepalgalisi. See mõjutab omakorda tarbimiskulutusi ehk alkoholi kulude tõttu võivad mingid muud vajalikud ostud tegemata jääda. Aga ärgu siis joodagu nii palju! Tegemist on paraku paljude jaoks sõltuvuskaubaga ning kahjuks käib napsiostmine sageli muude kaupade kokkuhoiu arvel.

Kui arvutame korrelatsiooni alkoholimaksude kulu ning inimeste tulude vahel, siis tuleb välja  selge seos  - mida madalam tulu, seda suurem on alkoholiga seotud maksukoormus. Huvitav on aga see, et  käibemaks on  alkoholi puhul suurema regreseeruvusega kui aktsiisid. See tuleneb meie tarbimise struktuurist ja  erinevate alkoholitüüpide hinnatasemest. Kõige suurema regresseruvusega aktsiisimaks tuleb esile õlle puhul; Lätis on näiteks selliseks joogiks aga viin.

Lihtsalt öeldes, tulude tõustes ei hakka inimesed rohkem ja kallimat alkoholi tarbima! Või vastupidi – vaesemad inimesed Eestis  ostavad liiga palju ja liiga kallist alkoholi! Inimeste alkoholitarbimise muster on välja kujunenud  ja ei sõltu üks-üheselt ostuvõimekuse tasemest.

Kui alkoholimaksude regresseeruvust saab siiski peamiselt hinnata õigluse seisukohalt, siis aktsiismäärade tõus mõjutab otseselt riigirahandust ja maksulaekumisi.   

Tuleb näha selget seost tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja  alkoholiaktsiiside tõstmise vahel.  Kuigi madalapalgalised võidavad  tulumaksu koormuse vähendamisest, toimub tahes-tahtmata nende maksukoormuse tõus alkoholimaksude kaudu. Tulumaksu alandamine kompenseeritakse tarbimismaksude koormuse suurendamise kaudu.  

Oluline aspekt Eesti jaoks on ka suurenev õlleturism Läti vabariiki, sest nagu mainiti, õlleaktsiiside tase on seal alates suvest 4 korda madalam kui Eestis ja see teeb ka sealt alkoholi ostmise oluliselt ahvatlevamaks.