Eelmisel nädalal tuli president
Trumpi meeskond välja tulumaksuplaaniga,
mida suuresõnaliselt lubas ka valimisprogramm. Muudatused USA
maksusüsteemis on alati laialdast tähelepanu tõmmanud - nii eeskuju ja trendinäitamisega. Seega on ka meie jaoks
oluline mõtestada maksumuutuste olemust ja aimata nende võimalikku mõju Eesti
majanduskeskkonnale.
Siiani räägitakse Ronald Reagani
1986 aasta tulumaksureformist, mis andis tõuke maksusüsteemi põhimõtete
muutmisele ja maksumäärade alandamisele paljudes
riikides. Midagi sellist lubab nüüd ka Trump, öeldes, et tegemist on selle
sajandi suurima maksureformiga.
Väljapakutud tulumaksureform on
suunatud isiku tulumaksu ja ettevõtete kasumimaksu vähendamisele ja
lihtsustamisele.
USA maksukoormus indiviidi tasandil on üks madalamaid OECD
riikide seas ning seega mingit
maksuoptilist efekti on maksualandamisega raske saavutada. Aga nagu ikka, valija instinkt on suuresti föderaalmaksude
vastane ja seega tulumaksu alandamine võetakse tänuga vastu. Kuigi uuringud
näitavad, et ameeriklased tajuvad väga selgelt, et läbi tulumaksude panustatakse
ka oma riigi arengusse.
Indiviidi tasandil on pakutud
välja 3 maksuastet tänase 7 asemel. Tegemist ei ole üleminekuga
proportsionaalsele maksusüsteemile, küll aga läheb süsteem lihtsamaks ja vähem progresseeruvamaks. Kavandatud madalaim
tuluaste on 10%; keskmine ja 25% ja kõrgeimatele tuludele kehtestataks 35% tulumaks võrreldes tänase
39,6% määra asemel. Mulle see meeldib, olen aastate vältel ka Eestile pea
samasugust tulumaksumäärade kombinatsiooni soovitanud.
Missuguselt tulutasemelt need määrad
kehtima hakkaksid?
Eelmise nädalal avaldatud maksuplaanis
neid astmeid pole küll täpsustatud, aga kampaania käigus on näidatud astmed
oleksid järgnevad - euro arvestuses tõuseks
25%-ni maksumäär alates 2800 eurost kuus
ja 35%-ti oleks maksumäär 8600 eurot ületavalt summalt. Olgu täpsustatud, et
tegemist on summadega peale mitmesuguseid mahaarvamisi. Aga mahaarvamiste
süsteem on Ameerikas väga keeruline ja mitmetahuline.
Ühelt poolt, meilgi tuntud
tulumaksuvaba miinimum kavatsetakse tõsta 1100 euroni kuus, mille tulemuseks on
maksulaekumiste vähenemine.
Teiselt pool, seatakse
ülempiir n-ö individualiseeritud
maha-arvamistele; muud maha-arvamised ei tohi olla suuremad kui 92 tuhat eurot aastas. See peaks jälle riigikassasse raha juurde tooma. Üllatav on aga soov piirata maksustatavast
summast maha-arvamisi kohalikke kinnisvaramakse. Ameerika on maja- ja
maaomanike riik ning võib arvata, et selline tulumaksukoormuse tõus USA presidendi populaarsust ei kasvata.
Kasumimaksust ka. Plaan näeb ette
vähendada kasumimaksu määra tänaselt 35% nii madalale kui 15%, mis on küll väga jõuline samm. Tõsi, USA
nominaalne kasumimaksumäär on OECD riikide
seas kõige kõrgem ning siinkohal on põhjus maksumäära alandada kindlasti
olemas. Kuigi ka tänane tegelik USA ettevõtete maksukoormus on tänu paljudele
mahaarvamistele oluliselt madalam.
Samuti, meelitamaks
ameerikamaiseid rahvusvahelisi suurfirmasid tooma raha koju tagasi ja maksma
USA-s rohkem kasumimaksu, kehtestatakse neile ühekordne madal „teretulemast
koju“ maksupakett.
Mis on USA maksreformi eesmärk ja
kas sellel võiks olla ka mõju meie majandusele või maksureformidele?
Maksureformide eesmärgiks on
ergutada majanduskasvu. Majanduskasv on olnud 1-2 protsendipunkti madalam kui pikaajaline keskmine 3% aastas. Seega kasumimaksu mitmekordne alandamine
peaks suurendama loomupäraselt majanduslikku aktiivsust nii läbi tarbimise kui
ettevõtete majandustegevuse. Tuleb ka Eestis tuttav ette!
Kuidas siis kokkuvõttes Trumpi
maksuplaani hinnatase? Rõhutatakse 3 aspekti. Esiteks, tulumaks alaneb kõikide tulusaajate
rühmade lõikes.
Teiseks, suhteliselt rohkem
alaneb tulumaks just kõige jõukamas tulusaajate segmendis, mis on toonud kaasa
ka oodatud kriitika. Seda peetakse ebaõiglust suurendavaks ja Trumpi laadseid
ülirikkaid soodustavaks.
Kolmandaks, kuigi tulumaksu
alanemine USA-s on suurendanud pikaajaliselt majanduskasvu, siis lühiajaliselt põletab
selline tegevus ootuspäraselt suure augu
föderaaleelarvesse. Alati on põletanud, alates Reaganist ja jätkates Bushidega - maksualandused
on toonud kaasa eelarvedefitsiidi
suurenemise. Mida siis demokraadid oma maksutõusudega
on suutnud mõnevõrra vähendada.
Trump kavatseb ka
föderaalvalitsuse kulutusi kokku tõmmata -
näiteks vähendada riigi kulutusi meditsiinisüsteemi nn Obamacare raames - siis föderaaleelarve miinus ikkagi suureneb. Pole võimalik ka suurendada teisi makse eelarve
tasakaalustamiseks – näiteks pole erinevalt Eestist föderaaleelarves peaaegu üldse tarbimismakse.
Seega, pea ainuke lootus defitsiidist hoidumiseks on suurenev majandusaktiivsus.
Kokkuvõttes – uue USA presidendi maksuplaan on laual. Võetakse aega arutada ja kindlasti ei saa ka kõik väljapakutud asjad tegelikkuseks.
Kas sellest saab ka epohhiloov reaganlik maksureform
– indiviidi tulumaksude puhul pigem mitte; ettevõtte tulumaksu puhul võib-olla
jah
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar