Mitmeid kodanikuühendusi ning ametiühinguliikumisi koondav organisatsioon ICRICT, mille eesmärgiks on olla rahvusvahelise ettevõtete maksureformi sõltumatu komisjon, kutsuti ellu alles tänavu märtsis. Nende täna avaldatud deklaratsioon teeb mitmeid ettepanekuid, kuidas reformida senist, nende hinnangul ebaõnnestunud maksusüsteemi.
Muu hulgas soovitatakse maksustada hargmaiseid ettevõtteid ühe firmana ja piirata maksudesse puutuvat konkurentsi nõnda, et arenenud riigid kehtestaksid ettevõtetele vähemalt minimaalsed maksud. Praegu leiavad hargmaised suurettevõtted hõlpsalt seaduseauke ära kasutades viise, kuidas viia mõnes riigis teenitud tulud hoopis teise riiki.
Samuti tehakse deklaratsioonis ettepanek tõhustada riikide seadusandlust viisil, et maksuasjades patustajad jõuaksid kriminaalkaristuseni. Dokument kutsub üles suurendama ka rahvusvaheliste suurkorporatsioonide omanike ja aruandluse läbipaistvust, reformima maksuleppeid ning tegema rahvusvahelisel tasandil maksuküsimustes senisest suuremat koostööd.
ERR Novaator palus deklaratsioonis välja toodud ettepanekuid kommenteerida Tartu ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasbergil.
“Nobelist Joseph Stiglitzi seisukoht puudutab otseselt ka Eesti olukorda. Meie kasumimaksu osakaal nii SKP-s kui kogumaksudes on Euroopa Liidu üks madalamaid. Maksukoormuse jaotus tervikuna on Eestis tasakaalust väljas – ühelt poolt ettevõtete väga suur sotsiaalmaksukoormus ja kõrged tarbimismaksud, teiselt poolt madalad tulumaksud. Tulumaksude alandamine on toonud kaasa surve hoida kõrgel ettevõtete sotsiaalmaksu taset ja maksukoormuse ülekandumise tarbimisse. See omakorda on toonud kaasa kõrge hinnataseme, mis ei vasta meie ühiskonna tulutasemele. Seda püütakse küll põhjendada OECD seisukohtadega, aga ma ei ole näinud usutavaid analüüse, mis seda toetaksid. Senised OECD analüüsid on ilmselgelt puudulikud, et mitte öelda kallutatud.
Selles kontekstis ei vasta Eesti ettevõtete kasumimaksusüsteem turumajanduse põhimõtetele ja deformeerib meie majandustegevust ning majanduslikku käitumist. Meil ei ole täna ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et meie erandlik kasumimaks tooks meile mingisuguseid eeliseid nende riikide seas, kus on tavapärane kasumimaksustamise süsteem. Samas on probleemid üsna ilmsed – kasumi maksuvaba liikumine välisriikidesse; ühiskonna tulude liikumine äriühingu tasandile, mis omakorda hävitab sotsiaalmaksubaasi; tulude ebavõrdsuse kasv; mitmesuguste maksuskeemide vohamine ja ka lihtsalt tulude puudujääk.
Anname lihtviisil oma heaolu tasuta välisriikidele! Kasumimaksu tulude alalaekumist püütakse kompenseerida muude maksudega, mis omakorda on üsna regressiivse iseloomuga ja kergitavad hinnataset. Seega oleks Eestil viimane aeg pöörduda tagasi turumajanduse põhimõtete juurde ja kehtestada Eestis teenitud tuludele mõistliku määraga konkurentsivõimeline kasumaks. Olen küll skeptiline, et õnnestuks globaalselt kehtestada maksumäärade taset, aga EL-i kontekstis võiks see küll võimalik olla.”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar