Kas Kreeka läheb
siis pankrotti või ei lähe? Mida üldse tähendab riigi maksejõuetus? Räägime
natuke mõistetest, sest tundub, et meedias kasutatakse mitmeid sõnu läbisegi ja ebatäpselt.
Alustame
terminist pankrot. Tegelikult on tegemist üsna spetsiifilise õigusliku
termininiga, mis tähendab üldjuhul võlgnike ja võlausaldajate suhete
klaarimist. Maksejõuetuks muutunud võlgniku allesjäänud vara võetakse üle ja jaotatakse
võlausaldajate vahel ära. Seega,
pankrotti saab minna ainult eraisik või ettevõte - kellelt saab midagi turuväärtust omavat
vara ära võtta, et võlgu kompenseerida.
Ettevõtted lakkavad peale pankrotti reeglina olemast. Erinevalt sellest ei saa tänapäeval riigid majanduslikult
pankrotti minna – neid ei jaotada ega tükeldada võlausaldajate vahel ära ning neid
ei saa maamunalt ära kaotada. Seega
rääkida Kreeka kui riigi pankrotist ei ole ülemäära asjatundlik jutt. Riik saab jätta maksmata oma võlakohustused
välis- ja sisemaiste võlausaldajate ees, aga Kreeka kui riik ei
pankrotistu ega kao kuhugi!
Teine termin on
maksejõuetus. Viimase puhul on tegemist olukorraga, kus laenu võtnud eraisikul
või riigil pole põhimõtteliselt võimalik laenukohustusi täita, sest tal pole ei
vara ega tulusid. Riigi maksejõuetuse puhul tuleb teha vahet missugustest kohustustest käib
jutt. Kui tegemist on riigi laenukohustusega, siis on asi konkreetne – kas
riigil on tulu seda kohustust täita või ei ole!
Teine lugu maksejõuetust vaadelda kui riigivõimu poolt antud lubadust,
mida ei suudeta täita. Kui on lubatud maksta mingil tasemel pensione või
avaliku sektori palku, milleks aga pole tegelikult raha pole, siis saab seda käsitleda kui riigi maksejõuetust
oma kodanike ees. Ehk kui oma valimislubaduste mittetäitmist.
Kuidas Kreekas
asi on? Kreeka eelarve primaartasakaal
ehk eelarve ilma laenukohustusteta on viimastel aastatel olnud positiivne. Põhimõtteliselt on kulud-tulud tasakaalus –
Kreeka riik ei kuluta jooksvalt avalikule sektorile rohkem, kui suudetakse
makse koguda. Seega ei ole Kreeka maksejõuetu selles mõttes, et ei suudaks üleval pidada oma avalikku sektorit.
See mida Kreeka aga
ei suuda teha, on tasuda oma pilvedesse kerkinud laenukoormat ehk tagasi maksta riigivõlga. Inglise keelest tähendab seda sõna default – mis tähendab laenukohustuste
täitmata jätmist.
Kreeka on võtnud
viimastel kümnenditel olulisel määral laene. Majandus kasvas enne kriisi küll kiiresti, aga riigivõlga on suurendatud veelgi
kiiremini. Seda laenuraha ei ole võtnud
tänane Tsiprase valitsus, vaid ikka kõik valitsused enne seda. Kuni
globaalse kriisini püsis laenukoormus
veel hoomatavas suuruses ehk alla 100% SKP-st, kuid kriisi ajal ja järel
kerkis võlatase mitmekordseks. Seda
laenuraha kasutati suures mahus ka Saksa erapankade spekulatiivsete
investeeringute päästmiseks Kreeka
korruptiivsetes pankades.
Paratamatud avaliku sektori kulukärped kriisi tingimustes vähendasid
küll riigi kulutusi, aga süvendasid samal ajal majanduslangust ja võlakoorma
suhtelist kasvu. Akumuleerunud riigivõla
tasumiseks on vaja saada uut laenuraha ja sellises kinnises ringis keerleb Kreeka
juba pikemat aega.
IMF ja Euroopa
Liit on seadunud Kreekale järgnevate abipakettide saamisel tingimuse, et tuleb
alandada pensione ja tõsta makse. See
ongi üks peamistest asjaoludest, miks Kreeka
tahab korraldada referendumit. Kreeka valitsus väidab, et need nõudmised
lähevad vastuollu nende poolt antud valimislubadustega ning seega ilma rahva loata nad abipaketi tingimustega ei nõustu.
Riikide
võlakohustuste täitmata jätmises ei ole aga midagi erandlikku. Lähiriikidest tuleb meelde Venemaa ja
kaugematest maadest Argentiina; samuti mitmed postkommunistlikud riigid nagu Poola või
Ukraina. Venemaa jättis 1998 aastal suuresti
välja maksmata lühi-ajalised võlakirjad; Argentiina jäi võlgu 90 miljardi dollari suuruses summas. Olgu märgitud, et mõlemad riigid on ka täna
maailmakaardil olemas ja default
võlgade maksmises ei ole neid riike pankrotistanud! Pigem vastupidi, mõlema
riigi majandus hakkas peale võlamaksete peatamist kiiresti kasvama, mis
võimaldas Argentinal hiljem suure osa võlast ka tagasi maksta.
Mõned eksperdid
on arvamusel, et riigi võlakohustuste üle pea kasvamisel ongi kiire lõppmäng
kõige parem – tuleb öelda võlausaldajatele,
et raha täna ei saa ja kõik! See
võimaldab ühiskonnal eluga edasi minna
ja laenukoormast vabaneda, mis takistab arengut ja reformide tegemist. Vist on see ka Kreeka tee,
sest võimekust kuhjunud võlakoormat tagasi maksta ei ole!
Aga loomulikult
ei ole võlakohustuste täitmata jätmine tasuta! Häbimärk on küljes pikaks ajaks,
mis piirab uute laenude ja investeeringute saamist tulevikus. Samuti on riigi
majanduskeskkond palju suurema riskiastmega ja seega väiksema
konkurentsivõimega. Väheneb ettevõtete
varade väärtus ja inimesed vaesuvad.
Sageli võetakse kasutusele uus raha, mis toob kaasa kiire inflatsiooni.
Ilmselt suur osa
neist see ebameeldivatest asjadest Kreekas
ka juhtub. Aga mismoodi Kreeka võlgade korstnasse kirjutamine mõjutab Euroopa
Liitu tervikuna - selle teadasaamisega
enam kaua aega ei lähe!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar